Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv toob ettevõtetele peagi uued kohustused ja annab töötajatele rohkem õigusi küsida infot tasu kohta. See tähendab, et paljud organisatsioonid peavad oma tasusüsteemid kriitilise pilguga üle vaatama.

- Külli Gutmann (vasakult), Berit Vals ja Eve Noormägi selgitavad lähemalt, mis muutusi toob Euroopa Liidu uus direktiiv tasustamissüsteemi.
- Foto: Andres Laanem
Kas töötaja võib varsti küsida kolleegi palga kohta? Ja kas tööandja peab sellele ka vastama?
Äripäeva raadio saates “Teabevara tund” räägime, mida palkade läbipaistvus tähendab tegelikult tööandjate jaoks. Millist palgainfot peavad tööandjad välja andma, kuidas määratleda võrdväärset tööd ning kas kõik sama tööd tegevad inimesed peavad saama sama palka? Samuti arutame, kuidas kujundada läbimõeldud tasupoliitika ja tasustruktuur ning millised riskid võivad direktiivi rakendumisel ettevõtteid ees oodata.
Stuudios on Veriffi tasustamise ja personaliarvestuse juht
Berit Vals.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi, küsimusi aitab esitada personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann.
Uus direktiiv annab töötajale õiguse palgainfot küsida
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskmine brutokuupalk kasvas eelmise aasta neljandas kvartalis 4,5% ehk 2155 euroni, aasta kokkuvõttes kerkis keskmine palk 5,6% ehk 2092 euroni, teatas statistikaamet.
Toidukaupade veoäris on ametlike palkade erinevus ettevõtete vahel mitmekordne, samas kui tegelikult saavad autojuhid kätte sarnaseid summasid. Käib trikitamine, et maksta riigile vähem makse, mis teeb ausalt äri ajavatel ettevõtetel konkureerimise ülimalt keeruliseks.
Tööstuse juhid on ahastuses. Samal ajal kui nad meelitavad oskustöölisi keskmisest tublisti kõrgema palgaga, leiavad ökonomistid, et tööturg kutsekoolide lõpetajaid ei väärtusta.
Politsei: pettureid ähvardab viis aastat vangistust
“Ta läheb Ukrainasse tööle. Seal hakkab ta Eesti firmadele helistama ja neid paljaks röövima,“ selgitab mees telefonis.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.