Maksuameti rohtu jäetud tööpõld. Palgaskeemid suruvad ausad firmad turult
Toidukaupade veoäris on ametlike palkade erinevus ettevõtete vahel mitmekordne, samas kui tegelikult saavad autojuhid kätte sarnaseid summasid. Käib trikitamine, et maksta riigile vähem makse, mis teeb ausalt äri ajavatel ettevõtetel konkureerimise ülimalt keeruliseks.
Kuigi veoäris erinevad ametlikud palgad kordades, siis tegelikult on töötajate sissetulekud sarnases suurusjärgus. Vahe tuleb sellest, et osa firmasid teeb trikitades enda maksukoorma kergemaks.
Foto: Kollaaž. Fotode autorid Shutterstock, Pexels.
Kuigi kõik palgaandmed on avalikud ning sektoris pole saladus, millise tasu eest on tegelikult võimalik saada autojuhti tööle, siis mitme veofirma juhi arvates pole maksuamet üha süveneva probleemiga tegelenud. Kirjeldatakse ka skeeme, kus firmasid lastakse maksuvõlaga põhja ning äri jätkatakse uue keha alt.
“See on nagu 100 meetri jooks, kus mina olen kogu aeg kummikutega stardis. See on riigi tegemata töö,” viitas 130 töötajaga Est-Trans Kaubaveod ASi juhatuse liige Reio Engman maksuameti loidusele.
Eesti transpordisektor seisab tugeva vastutuule käes: sisendhinnad kasvavad, nõuded karmistuvad ja autojuhide nappus süveneb. Muret tunnistab ka kliimaministeerium ja tõdeb, et mullu lõpetas töö mitukümmend ettevõtet.
Tööjõumakse jääb aastas laekumata rohkem kui 100 miljonit eurot, näitab maksu- ja tolliameti riskianalüüs. Kui seni on olnud fookuses ehitus-, tööstus- ja majutussektor, paistavad viimasel ajal võimudele patustajatena silma ka tööjõurendifirmad.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.