OÜtamine ja tööjõumaksudega nihverdamine: seadust hakkas rikkuma uus ärivaldkond
Tööjõumakse jääb aastas laekumata rohkem kui 100 miljonit eurot, näitab maksu- ja tolliameti riskianalüüs. Kui seni on olnud fookuses ehitus-, tööstus- ja majutussektor, paistavad viimasel ajal võimudele patustajatena silma ka tööjõurendifirmad.
Ehitussektor on üks valdkondadest, mis on alati tööjõumaksude poolest luubi all.
Foto: Liis Treimann
Viimasel ajal on avalikkuse ette tulnud tavapärasest rohkem suure kaliibriga, kahtluse järgi üle miljoni euro ulatuvad tööjõumaksude tasumisest hoidumise juhtumeid. Näiteks jõudis kohtusse Eesti Metsameistri süüasi, kahtlustused on esitatud Saaremaa laevaehitaja Baltic Workboatsi ning ehitustehnika rendiga tegeleva ettevõtjaga seotud asjades.
Kui 2023. aastal teenisid eraisikud platvormide kaudu kokku üle 73 miljoni euro, siis 2024. aastal ulatub eraisikute platvormitulude summa 102 miljoni euroni, andis teada maksu- ja tolliamet.
Maksu- ja tolliameti jaoks tähendab 2025. aasta aga enamat kui muudatuste jõustamist – fookuses on usalduspõhise maksukeskkonna arendamine, riskipõhine järelevalve ja digilahenduste senisest tõhusam kasutamine.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.