Energiafirmadele tekitab tuska kõikuv süsinikukvoodi hind. Kuigi Euroopa hakkab süsteemi reformima, ei pruugi ministeeriumi ja energiaeksperdi sõnul pelgalt sellest piisata.

- Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson ja kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas.
- Foto: Äripäev
Euroopa Liit teeb suvel ümber heitmekaubanduse süsteemi (ETS). Kvooti ostvad ettevõtjad ootavad, et selle hind langeks ja stabiliseeruks. Praegu on kvoodi hind püsinud 70 euro juures tonni kohta, kuid küündis jaanuari keskpaigas 90 euroni.
Baltic Energy Partnersi partner
Marko Allikson selgitas, et kvoodi hinda mõjutavad mitu tegurit: ELi politiika, ilm ning gaasi ja söe hind. “Kujutage ette teha sellises kontekstis tarka regulatiivset otsust, mis tundub hinnale hea. See on praktiliselt võimatu,” tõdes Allikson saates “Kestlikul kursil”.
Siiski saab öelda, et 20 aastat tagasi tehtud süsteem toimib, ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler
Kristi Klaas. “Me oleme riigieelarvesse saanud rohkem raha tagasi, kui ettevõtted on (kvootide eest ‒ toim) maksnud,” lausus ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alates 2013. aastast on riigieelarvesse laekunud kvootidega kauplemisest kokku umbes 2 miljardit eurot. Kuhu see kulub, kuuleb täpsemalt saatest.
Klaas lisas, et kvoodisüsteem on vähendanud saastamist. “On väga palju ettevõtteid, kes on teinud investeeringuid selleks, et fossiilkütustest väljuda ja võtta kasutusele puhtamaid lahendusi. Mitte mingil juhul ei taha neilt ettevõtetelt vaipa jalge alt ära tõmmata,” ütles ta.
Saates arutati veel, milliseid lahendusi Euroopa kaalub ja kuidas mõjutab sõda Lähis-Idas kvoodi hinda.
Saadet juhtis Karmen Laur.
Energiafirmad ootavad süsinikukvoodi hinna stabiilsust. Allikson: "See on praktiliselt võimatu"
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETSi üle käivad taas tulised arutelud, kuid tööstuse vaates on see endiselt oluline investeerimiskeskkonna kujundaja, ütles Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok, kelle sõnul ei saa Euroopa kliimapoliitikat enam vaadata eraldi majandusest ja julgeolekust.
Eesti on kahe aastaga saanud heitmekvootide müügist 612 miljonit eurot, millest suurim osa kulub transpordile, eriti raudtee arendamisele.
Euroopa Liidul, kes tahab oma CO2 kvoodi kaubandussüsteemi uuendada, soovitab ekspert Raivo Vare jalgratast mitte leiutada, vaid Hiinast õppust võtta, kus kvoodi hind on fikseeritud.
Tanklad tõstsid kõvasti hindu
Süvenev sõda Lähis-Idas lükkas nafta hinna rallima, esimene pauk Eestis on kallinev kütuse hind tanklates.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.