Muudatusi täis kümnend on pööranud pea peale koolitaja rolli
Kui varem tähendas koolitus peamiselt teadmiste ja oskuste edasiandmist, siis nüüd on fookuses õppija enda vastutuse toetamine, eetika ja õppimist toetava keskkonna loomine.
Halliki Põlda (vasakul), Kaido Vestberg ja Katre Savi.
Foto: Mai Kroonmäe
"Me pole enam lihtsalt teadjad, vaid teadmiste konstrueerijad koos oma õppijatega – me oleme osalised ja partnerid," selgitab Tallinna Ülikooli elukestva õppe dotsent Halliki Põlda.
Saatekülalised avavad, kuidas muutused ühiskonnas ja tööturul on kujundanud täiskasvanute koolitust ning miks tänapäeval peab koolitaja olema partner, kes aitab õppijal ise teadmisi ja kogemusi mõtestada.
Külas on andragoog ja andekuse uurija, elukestva õppe dotsent Tallinna Ülikoolis Halliki Põlda ning Mercuri International Estonia juhtiv partner, ärivaldkonna täiendkoolitaja ja ärikonsultant Kaido Vestberg.
Õppimine ei mahu enam ühe koolitusruumi ega -päeva piiridesse, sellest on saanud organisatsiooni eluviis, mis nõuab nii koolitajalt kui ka õppijalt rohkem partnerlust ja vastutust, rääkisid koolitaja ja ärisuhete konsultant Margit Raid ning Elektrilevi võrguplaneerimise üksuse juht Evelin Erenvert juulikuu saates „Õppetund“.
Täiskasvanute koolituse seaduse (TÄKS) muudatused seavad selgemad ootused koolitajate pädevusele ja koolitusasutuste kvaliteedile. Kuid mida need muudatused tähendavad tegelikkuses?
Juhtidelt pole mõtet oodata liigseid kiidusõnu ega emotsionaalset tunnustust, märkis juhtimis-coach ja koolitaja Ülle Pind tänavu mais toimunud Pärnu juhtimiskonverentsil.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.