Tehisaru käega kirjutatud pikad ja lohisevad tekstid alla andnud mõtlemise esituses on kiirtee sellesse, et keegi ei loe enam midagi, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Mari Mets.
Mari Metst kommenteerib tehisaru pikaajalisi ja intiitseid tekste, märkides, et sellised kirjutised kipuvad peletama lugejaid ja muutes info kättesaamise raskemaks. Ta toob esile, kuidas LHV panga pikk ja kurnav email tundub elektrooniline toode, mitte inimsõnaline teos. Samas nendib Mets, et tehisaru võib olla loovuse allikas, kui seda kasutada koos autori enda teadmiste ja oskustega, nagu näiteks Äripäeva kontoris tekstide loomisel. Lõpetuseks soovitab Mets vältida tehisaru jooksva toodangu ilma kriitilise hindamiseta avaldamist.

- Äripäeva ajakirjanik Mari Mets
- Foto: Andras Kralla
Ajakirjanikud loevad palju selliseid tekste, mille peale tavaline inimene oma tähelepanu naljalt ei kulutaks. Tihtipeale teeme veel midagi kaasajale mitte eriti omast – loeme need läbi, sest sageli on kombeks peita kõige olulisem info just teksti lõppu.
Pressiteated ja turundustekstid, aruanded ja ülevaated, tänu-, pettumus-, solvumis- või lahkumispostitused sotsiaalmeedias, pidulikud kõned ja poliitilised avaldused, ametkondade ja lobigruppide teadaanded ja briifingud – vähem või rohkem loeme neid kõiki.
Kuna tehisaru abil on imelihtne selliseid tekste ülehelikiirusel toota, sünnib neid üha rohkem. See tähendab, et loeme neid üha vähem. Eeter täitub pikkade tekstidega, mida mitte keegi ei jõua lugeda. Maailm on sellisel kursil nagu LinkedIn, kus erinevad tehisarud suhtlevad omavahel, minetades liiga sageli inimese nende tühjade tekstide taga. Silma paistab trend, et mitte eriti oluline info – sageli isegi tühi-tähi, sõnarohkusse peidetud reklaam –, millest varem polekski viitsinud teada anda, vormub nüüd tehisaru mootoris tekstiks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pank röövis mind
Hiljuti tundsin eriti suurt röövimist minu väärtuslikust ajast. Selle korraldas LHV pank.
Sain pangalt kirja, mis tahtis vist kutsuda mind liituma just nende pensionifondiga. Ütlen „vist“, sest tekstil õigupoolest fookus puudus. Selle pikkus oli kuus minu telefoni ekraanitäit. Tekstidega töötajatele: 5500 tähemärki koos tühikutega. Vanal ajal võinuks panna sellise loo paberlehes juba paarisküljele.
Esimesel ekraanitäiel ei rääkinud pank mitte asjast, vaid suunas mind internetipanka tegema linnukesi õigetesse lahtritesse, kuna nad on uuendanud „turustusnõusolekuid“ (vt infokasti) ja tahavad, et ma saaksin uusimaid „turustuspakkumisi“. Järgmises lõigus muutusid „pakkumised“ juba hankemaailmast tuttavateks kohmakateks „pakkumusteks“, aga turustamisest ei saanud kordagi turundust.
Järgnes anglitsistlike lausetega tekst, mis oli külvatud üle mõttekriipsudega. Viimased on AI-mootorite tõeline kullafond. Mõttekriipse hästi palju ja igale poole! Ka sinna, kuhu käib tegelikult koolon.
Tähendus
Turustamine – kauba tootjalt tarbijani viimine, kauba müügile laskmine, kauba turule saatmine (EKI, 2025)
Kui see LHV pensionitekst ei ole tulnud otse tehisaru vestlusaknast, olen imestunud. Raske uskuda, et üks lugupeetud pank võimsa turundusosakonnaga kirjutaks mulle oma peaga 5500-tähemärgise e-kirja turustuspakkumustest, mõeldes tõsimeeli, et keegi loeb selle läbi.
Mõistlikum variant
Iga mõistlik kirjutaja kasutab praegu tehisaru. Kaks pead on ikka kaks pead. Kui teine on küberpea, siis on selle sisse peidetud väga palju maailma päid. Milleks jätta kasutamata võõrad mõtted ja ettepanekud oma kirjutise täiustamiseks, kui maailm meid üha rohkem koostöökultuuri poole nügib. Aga tehisaru kasutamisest on teksti kirjutamisel kasu ainult siis, kui ei unustata ära iseenda tarkust.
Hetkel kuum
„Naised tipus“ sarja uus lugu
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäeva toimetuses kasutame me tekstide loomisel üha rohkem tehisaru. Oleme kirjutanud valmis pikad promptid oma tehisaru kõhtu, et ta saaks aru, milliseid lauseid millisele sihtgrupile me temalt ootame. Ja mida me mitte mingil juhul ei taha.
Kasutame muu hulgas tehisaru pealkirjasoovitusi, loo uudisväärtuslikkuse kriteeriumidele vastamise analüüsi, enda seatud standarditele vastavuse analüüsi olemuslugudele ning eesti keele võrdlevat toimetamist, kus tehisaru näitab meile ette iga koma või mõttekriipsu, mille ta lisada või eemaldada tahab.
Tehisaruga konsulteerimine lugude kirjutamisel ja toimetamisel on vahel viljakam, vahel naljakam. Tema pakutud pealkirjad on enamasti üle võlli pikad või natuke lihtsameelsed. Aga tihtipeale saab laenata temalt mõne hea väljendi, mille peale ise ei tulnud. Vahel paneb ta mõtted liikuma uues suunas. Vahel jällegi kammitseb enda pakutud tobedavõitu variantidesse ja siis on kõik mõtted otsas. Vahel paneb tema põlveotsaanalüüs reporteri veel ühe kõne jaoks toru haarama, kui on ikka mustvalgel kirjas, et väitel võiks olla tugevam tagala.
Ma usun, et ajakirjanikud ka teistes Eesti väljaannetes ei avalda pimesi tehisaru genereeritud kipakaid tekste. Ärge saatke neid laiali ka teie, turundajad ja turustajad, sest keegi ei taha neid lugeda ja te teete end nendega lolliks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisarusse ei tohi suhtuda kui kiiresse abinõusse riigi kulutusi vähendada, vaid kui investeeringusse – siis õnnestub ka Eesti väiksuse ja paindlikkuse eelis ära kasutada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tehisaru poolt välja mõeldud õigusnõu vahetu edastamine juriidikas mitteorienteeruvatele kodanikele oleks vastutustundetu ja riigi kontekstis lubamatu, kirjutab tehnoloogiaettevõtja ja endine infotehnoloogiaminister Kaimar Karu.
Juht ei saa lubada, et tehisaru lihtsalt “juhtub” tema organisatsiooniga. AI-teadlikud juhid suudavad näha ette ja teha õigeid otsuseid, ülejäänud “keedetakse” ära, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Tööandjate keskliit tümitab kliimaseaduse vastuvõtmiseks ajaga võidu jooksvat ministeeriumi, aga kirjutab igal juhul võidu enda nimele. Ilus see ei ole, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Karmen Laur.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.