Mari Mets: ära tee end tehisaruga lolliks

Ajakirjanikud loevad palju selliseid tekste, mille peale tavaline inimene oma tähelepanu naljalt ei kulutaks. Tihtipeale teeme veel midagi kaasajale mitte eriti omast – loeme need läbi, sest sageli on kombeks peita kõige olulisem info just teksti lõppu.

Pressiteated ja turundustekstid, aruanded ja ülevaated, tänu-, pettumus-, solvumis- või lahkumispostitused sotsiaalmeedias, pidulikud kõned ja poliitilised avaldused, ametkondade ja lobigruppide teadaanded ja briifingud – vähem või rohkem loeme neid kõiki.

Kuna tehisaru abil on imelihtne selliseid tekste ülehelikiirusel toota, sünnib neid üha rohkem. See tähendab, et loeme neid üha vähem. Eeter täitub pikkade tekstidega, mida mitte keegi ei jõua lugeda. Maailm on sellisel kursil nagu LinkedIn, kus erinevad tehisarud suhtlevad omavahel, minetades liiga sageli inimese nende tühjade tekstide taga. Silma paistab trend, et mitte eriti oluline info – sageli isegi tühi-tähi, sõnarohkusse peidetud reklaam –, millest varem polekski viitsinud teada anda, vormub nüüd tehisaru mootoris tekstiks.

Äripäeva toimetuses kasutame me tekstide loomisel üha rohkem tehisaru. Oleme kirjutanud valmis pikad promptid oma tehisaru kõhtu, et ta saaks aru, milliseid lauseid millisele sihtgrupile me temalt ootame. Ja mida me mitte mingil juhul ei taha.

Kasutame muu hulgas tehisaru pealkirjasoovitusi, loo uudisväärtuslikkuse kriteeriumidele vastamise analüüsi, enda seatud standarditele vastavuse analüüsi olemuslugudele ning eesti keele võrdlevat toimetamist, kus tehisaru näitab meile ette iga koma või mõttekriipsu, mille ta lisada või eemaldada tahab.

Tehisaruga konsulteerimine lugude kirjutamisel ja toimetamisel on vahel viljakam, vahel naljakam. Tema pakutud pealkirjad on enamasti üle võlli pikad või natuke lihtsameelsed. Aga tihtipeale saab laenata temalt mõne hea väljendi, mille peale ise ei tulnud. Vahel paneb ta mõtted liikuma uues suunas. Vahel jällegi kammitseb enda pakutud tobedavõitu variantidesse ja siis on kõik mõtted otsas. Vahel paneb tema põlveotsaanalüüs reporteri veel ühe kõne jaoks toru haarama, kui on ikka mustvalgel kirjas, et väitel võiks olla tugevam tagala.

Ma usun, et ajakirjanikud ka teistes Eesti väljaannetes ei avalda pimesi tehisaru genereeritud kipakaid tekste. Ärge saatke neid laiali ka teie, turundajad ja turustajad, sest keegi ei taha neid lugeda ja te teete end nendega lolliks.