Kaimar Karu: riik ei tohi inimestele sõgeda juristi teenust pakkuda

Hiljuti kuulsime kindlast kavatsusest asendada riigi poolt erasektoriga koostöös pakutav tasuta õigusnõustamise teenus tehisarupõhise automatiseeritud lahendusega. Kuna kavatsust toetav plaan on ähmane ning põhimõttelised küsimused on vastamata, seisame silmitsi tõsise riskiga, et esmapilgul innovatiivsena kõlav idee osutub tegelikkuses rumalaks ja kodanike huve kahjustavaks ettevõtmiseks.

Küsimused „Mis (on see teenus, mida me pakume)?“ ja „Miks (me soovime teenuse pakkumise viisi muuta)?“ vajavad vastust enne küsimuse „Kuidas (me saaksime seda kõige paremini teha)?“ esitamist. Tehisaru on selliste teenuste puhul üks võimalik osis, mitte teenuse olemuslik sisu ja oodatav väärtus.

Kulude kokkuhoid, mida ka selle kavatsuse puhul on eesmärgina mainitud, on tehisaru kasutuselevõtu kaalutlustes üldjuhul väga oluline, kuid seda strateegilise, mitte nüri eesmärgina. Põhjendus tehisaru kui alternatiivse lahenduse sobilikkusest (sest kodanike küsimused väidetavalt korduvad) toob meid aga hoopis keerulisema katsumuse ning tehisaru võimete võimaliku vääriti mõistmise juurde.