Pakosta paneb vestlusroboti õigusnõu andma. Ettevõtjad: hea plaan

Sündimuse vähenemine Eestis on tektooniline muutus, mis toob endaga kaasa väga suured mõjud, ütles Swedbank Eesti juht Olavi Lepp “Kuuma tooli” saates Äripäeva raadios.

Tehisintellekti poole tehtav esimene samm ei pea olema suur ega kulukas, madala vea hinnaga katsetused on kõige mõistlikum algus, ütles NetGroupi innovatsioonijuht Rait Matiisen saates "AI faktor".

Eestil on eeldused selleks, et toota seadmeid, mis aitavad tehisintellekti hästi tööle panna ja muuta inimestele kasulikuks. Küsimus on aga selles, kas need seadmed valmivad tulevikus ikka Eestis või kuskil mujal, kirjutab Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ning Incap Corporationi president ja tegevjuht Otto Pukk.

Ka meil Eestis tuleb hakata mõtlema, kuidas tehisarutüübid seadusandlikult ja kultuuriliselt töökeskkonda integreerida, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.