Ardo Reinsalu tehisarujutud | AI keedab teadmatuses olijaid nagu konna

Eesti meedias moodustavad tehisaruteemalised lood endiselt vaid murdosa kõigist artiklitest – ehk ühe protsendi kandis. Äripäev kirjutas hiljuti, et suur osa töötajatest “ei tunne, et neilt oodatakse tehisaru kasutamist töös”. Silmast silma vestluses kuulen sama. AI tundub paljude juhtide jaoks endiselt pigem tulevikutrend – midagi, millega tegeletakse homme või veel parem ülehomme.

Samas räägib maailm juba triljonitest. OpenAI kavandab 2027. aastaks IPOt, mille väärtus võib ulatuda triljoni dollarini. Microsofti turuväärtus on tänu oma osalusele OpenAI-s ületanud 4 triljoni piiri. Wall Street hindab tehisarufirmasid väärtuselt võrreldavaks riikidega.

Kuidas saavad need kaks reaalsust – ülekuumenenud globaalne AI-turg ja Eesti “aktiivse ootamise” kultuur – koos eksisteerida?

Vastus peitub klassikalises konna keetmise efektis. Tehisaru pole meid šokeerinud üleöö toimuva murranguga. See on nagu aeglaselt tõusev veetemperatuur, mis muudab märkamatult meid ümbritsevat keskkonda. Meie, ettevõtete juhid ja tarbijad, oleme nagu konn potis – muutus on olnud nii järkjärguline ja mugav, et me ei märka, kuidas vesi juba keeb.

Võiks arvata, et kogu see AI-buum pole päris, sest meid see ju otseselt ei mõjuta. Aga võib-olla ei saagi me ise arugi.

Mobiilne e-pood soovitab sulle toodet, mida sa pole veel otsinud, sest AI tarbija käitumise mudel ennustab sinu huvi ette. Klienditeeninduse bot suunab küsimuse valele lehele, sest ta pole uut toodet veel selgeks saanud. AI ei küsi luba, vaid optimeerib meie elu ja äri juba praegu. Märkamatult ja tagaplaanil.