Ebaselgus maksis kätte: preemiata jäänud töötaja vaidles tööandjalt raha välja

Töötaja esitas viimistlusfirmale hulga nõudmisi: tõendada töösuhte olemasolu, tunnistada diskrimineerimist, maksta välja hüvitis ja saamata jäänud palk. Töövaidluskomisjon asus töötaja poolele, aga kõike soovitut ta ei saanud.

Ühtsed ja läbipaistvad palgasüsteemid on pigem suurettevõtetel, VKEd võivad tahtmatult palgalõhet hoopis suurendada, kirjutab advokaadibüroo Rask partner ja ärinõustamise valdkonna kaasjuht Annika Vait.

Kui diskrimineeriv palgaerisus on üks levinud viise ebavõrdseks kohtlemiseks, siis väikelapse kõrvalt tööle naasva ema „unustamine“ töö ümberkorraldamisel on samuti üks sagedasemaid juhtumeid, kus tuleb diskrimineerimise keeldu meelde tuletada, kirjutab advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.

Praegusel ajal on töötajad väga varmad igasugust tööandja tegevust töökiusuks liigitama, kuid peab meeles pidama, et kokkulepete sõlmimine, töö kontrollimine või ebameeldiva tagasiside andmine ei ole töökius, kirjutavad Äripäeva teabevaras LEADELL Pilv büroo advokaadid Epp Lumiste ja Kaili Rätsepp.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.