“Auke, kust läbi kukkuda, on meeletult palju.” Kasiinomaailm peibutab sõltlasi

Näiteks jättis Äripäevaga vestelnud rootslane umbes 100 000 eurot Eesti litsentsiga Küprosel registreeritud firma Frenwalli erinevatesse kasiinodesse. Rootsi ametlikes kasiinodes pani ta endale riikliku Spelpausi süsteemi kaudu mängukeelu peale. Spelpausi reeglid ei ulatu aga mängupõrguteni, millele on litsentsi andnud mõni teine riik. Nii leidis see inimene ennast aktiivselt Rootsi turul reklaamiva Frenwalli kasiinodes.

“Ma olen mängusõltlane, nii et ma ikka mängin seal mõnikord,“ tunnistab rootslane Äripäevale. ”Kahjuks annavad nad parimaid boonuseid ja hüvesid,” ütleb ta Frenwalli kohta. Võrdluseks, Rootsi ametlikele kasiinodele kehtivad rangemad reeglid ning need tohivad boonuseid pakkuda ainult ühe korra.

Ta tõdeb, et kui tal lähiajal Rootsis kasiinopiirang läbi saab, siis ta Eesti litsentsiga kasiinode poole enam ei vaata.

“See on väga sünge,” ütleb mängurlusega kimpus rootslane selle kohta, kuidas Eesti litsentsiga Frenwalli kasiinod tegutsevad: vahel blokeerivad nad tema konto, nõudes sissetulekuallikate tõendamist, aga siis mängib ta probleemideta edasi selle ettevõtte mõnes teises kasiinos.

Sternfeldti sõnul ei tohiks haavatavatele sihtgruppidele reklaami teha, kuid küsimus on, kas on võimalik teha reklaami nii kitsalt suunatult. Ta märgib, et isegi kui sõltlane on valinud tervenemise tee, siis on tema ümber ikkagi keskkond, kus reklaamid järjest tagasi mängima kutsuvad. “Me ei saa siis sellisel juhul rääkida vastutustundlikust mängukorraldamisest, kui me tegelikult neid abivajavaid inimesi tagasi kisume.“

Pidevad sõnumid boonustest ja pakkumised tasuta õnneratast keerutada võivad soodustada sõltuvuse teket ka neil, kellel seda veel ei ole, hoiatab ta.

Sternfeldt ütleb, et kui hasartmängude mängimist normaliseeritakse, tundubki see järjest tavapärasem ja järjest rohkematel kujuneb ka sõltuvus välja. Ka sporti ei ole enam võimalik nautida ilma, et ümberringi oleksid üleskutseid panus teha, tõdeb ta.