Eesti varifirmade võrgustik liigutab salapäraste kasiinode miljoneid

“Ei ole huvitatud,“ ütleb ta. Miljoneid eurosid on Rosteri firmale Pixtab toonud piltide müümine internetis – tema firma kodulehelt saab otsida kõiksugu suvalisi pilte ja fotosid loodusest, autodest, toidust ja paljust muust. Kummalisel kombel ei õnnestu aga selle firma veebis kontot teha ja mõnda neist piltidest osta.

Ka teine eestlane, Dmitri Tsehhanovski, hakkas mõni aasta tagasi piltide müügiga tegelema. Tema veebipood on kujunduse ja pildivaliku poolest Rosteri omaga väga sarnane. „Ma ei ole kohustatud teile aru andma,“ keeldub ka Tsehhanovski oma äri sisu seletamast.

Oma pildipanga otsustas hiljuti avada ka Tallinna elanik Svetlana, kes registreeris selleks firma eelmise aasta alguses. Temaga varem äriliselt seotud olnud Vadims hakkas umbes samal ajal pakkuma veebipõhiseid kauplemiskursuseid. Omakorda Vadimsiga seotud Olga alustas veebis copywriting-teenuse pakkumisega. Reklaamtekstidega otsustasid raha teenima hakata ka Maksim ja tema ema Nadežda, kes avasid selleks mõlemad oma firma. Kahjuks ei ole ka kõigi nende firmade veebilehtedelt võimalik reaalselt midagi tellida.

Et äri sujuks, on kasiinodele tõhusa reklaami ja kaasahaaravate mängude kõrval oluline ka maksete mugavus – hasardihoos panuseid tegevale inimesele peab ju pakkuma sobivaid viise raha üle kandmiseks. Rootsi pankadel on aga keelatud suunata makseid kasiinodesse, millel ei ole kohalikke litsentse – nii üritab riik inimesi kaitsta, takistades illegaalseid kasiinosid ning suunates mängijaid seaduslikesse mänguparadiisidesse.

Välislitsentsiga kasiinokorraldajate õnneks tegutseb turul ohtralt makseteenuse pakkujaid, kes kasiinodele vajalikud maksed „ära korraldavad“ – teevad nii, et vaatamata takistustele raha liiguks.

See, kuidas on ülekanded “korraldatud” Frenwalli jaoks, paneb Eesti rahapesu andmebüroo kulmu kergitama. Nad nimetavad seda kõrgema riskiga olukorraks.

Äripäeva ajakirjanik registreeris end justkui Rootsi elanikuna ühes Frenwalli kasiinos ja tegi sinna sissemakse. Ülekande infost selgus, et raha läks Eesti firmale, mis tegeleb sisuturundustekstide loomisega ja on registreeritud pealinnas Tartu maanteel asuva juriidilise büroo kontorisse.

Järgmiste sissemaksete puhul makse saaja vahetus – lisaks Eesti ettevõtetele oli näha ka Ühendkuningriigi firmasid, mis kodulehe järgi hinnates pakkusid samuti erinevaid väikeseid teenuseid.

Mõistagi ei olnud ajakirjanik nende firmade pakutavat ostnud. Firmadel ei ole ka makseasutuse litsentsi.

Skeemidele, kus makse saatja ja saaja vahele tekitatakse vahekeha, võib harva leida majanduslikke selgitusi, kommenteerib rahapesu andmebüroo kommunikatsioonijuht Õnne Mets. „Pigem viitavad taolised skeemid varjamistegevusele, kus vahekeha on kasiino kontrolli all,” ütleb ta. “Selleks võib olla mitu põhjust, näiteks ei oleks võimalik muul moel saada kontot, soovitakse varjata kasiino käivet, varjata mängijate ja kasiino vahelist seost või midagi muud.”

Niisugusel skeemil on oma nimi – miscoding, mis tähendab raha tegeliku saaja koodi varjamist. Pangareeglite järgi peab igal ettevõttel olema neljakohaline kood, mis kirjeldab selle firma pakutavaid teenuseid või kaupu. Sel koodil on tähtis roll maksete töötlemise juures, sest see võimaldab hinnata tehingu riskitaset ning määrata selle eest vastav tasu. Vale koodi kasutamine on pangandusreeglite järgi keelatud. Finantsmaailma suurkujud – Visa ja Mastercard – mainivad oma eeskirjades, et koodi võltsimine võib kaasa tuua nendepoolse karistuse.

“Muidugi on miscoding’u taotluslik kasutamine vastuvõetamatu ilmselgetel põhjustel,” teatas Äripäevale Rootsi mänguinspektsiooni pressiesindaja My Hamrén. Rootsi ametiasutused on sarnaste skeemidega varemgi kokku puutunud ning on seda probleemi kirjeldanud raportis Rootsi valitsusele. Kuid kuna Frenwallil on Eesti litsents, peavad selle kasiino võimalike rikkumistega tegelema Eesti võimud, märkis Hamrén.

Frenwall ei ole ainus, kes kõnealust skeemi kasutab. Populaarne foorum casino.guru on täis postitusi Ühendkuningriigi, Norra, Saksamaa, Rootsi ja teiste riikide mängijatelt, kes jagavad infot enamasti Curacao litsentsiga kasiinodesse tehtud maksete salapäraste saajate kohta. Saajate seas vilksatavad Inglismaa, Usbekistani, Poola, Eesti firmad. Inimesed otsivad foorumites nende firmade kontakte selleks, et oma raha välja nõuda.

“Ma teavitasin kahest ettevõtest Interpoli ning Poola ja Eesti kohalikku politseid. Nad vastasid, et ei saa mind aidata, kuna olen Ühendkuningriigist. Uskumatu,” kirjutab üks foorumi kasutaja.

ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroo kirjutab oma aruandes, mis käsitleb hasartmängusid ja rahapesu Kagu-Aasias, et selles, organiseeritud kuritegevusest tulvil piirkonnas, kasutakse miscoding’ut laialdaselt illegaalsete kasiinode ja kuritegelikul viisil saadud tulu varjamiseks ning maksudest kõrvale hiilimiseks.

Äripäeva allikas, kes on töötanud rahapesu tõkestamise spetsialistina kasiinosid teenindavate makseplatvormide juures, kinnitas, et sellist skeemi saab kasutada ka maksude tasumisest hoidumiseks. “Maksuamet näeb ainult seda aruandlust, mida kasiino talle annab. Kuid nad ei näe seda, mis toimub kasiino enda platvormidel ning kuidas nad kõiki neid rahavoogusid juhivad. Seda ei näe keegi absoluutselt.”

Lisaks, tema sõnul teenivad kasiinod selle pealt, et lasevad inimesel panuseid teha, aga asuvad tema isikut ja raha päritolu kontrollima alles siis, kui inimene tahab raha välja võtta. Kui inimene kontrolli ei läbi, jääbki raha kasiinosse – nii on mitu korda juhtunud näiteks ühel Äripäevaga suhelnud rootslasel, kes on mänginud Frenwalli kasiinodes.

Kui Frenwalli puhul peaks selguma, et varifirmade skeemi mõte on maksude maksmisest kõrvale hiilida, oleks Eesti maksuamet see, keda petetakse, kuna Eesti litsentsiga kasiinod maksavad makse Eesti riigile – just selle eesmärgiga riik neid siia meelitab.

Äripäev saatis küsimused kõigile 14 Frenwalli kasiinole, samuti rootslasele Par Cederile, kes on registrites märgitud kui Frenwalli direktor ning kes juhib internetist leitava info järgi Rootsis korporatiivteenuste agentuuri ja family office'it Nordic Finance Ltd. Vastust ei tulnud. Saatsime päringu ka maksevahendajale PaymentIQ-le, mis korraldab Frenwalli makseid, kuid vastust ei laekunud.

Eesti advokaadibüroo Njord advokaat Karolina Ullman, kes aitas Frenwallil Eestis hasartmängude korraldamise tegevusluba saada, keeldus oma kliendi tegevust kommenteerimast: “Pöörduge nende poole.”

Varifirmade veebid, mida Äripäev uuris, mõjuvad äärmiselt usutavalt: need on kena disainiga ja pakutavaid teenuseid on ladusalt kirjeldatud. Firmade veebidest viivad lingid isegi LinkedIni, Instagrami ja Facebooki kontodele, kus leidub ka postitusi ja mõnel lehel on tuhandeid jälgijaid, kuigi tegemist on võltskasutajatega.

Välja paistab, et firmade veebid on tehtud justkui ühe mustri järgi ja seal on korduvaid elemente, näiteks ühesugused pildid või tekstid. Firmade telefoninumbrid annavad enamasti kinnist tooni ning kodulehel näidatud e-posti aadressile saadetud kirjad jäävad vastuseta.

Enamik firmade eesotsas olevad isikud on äriregistris moel või teisel omavahel seotud.

“Ma olen väga palju selliseid firmasid näinud,” ütleb Äripäevaga vestelnud rahapesu tõkestamise spetsialist, kes on töötanud kasiinosid teenindavates makseasutustes. „Nad tulevad sinu juurde, ütlevad, et on saanud raha ning tahavad seda edasi kanda krüptos. Summa on miljoni kandis. Sa vaatad selle firma veebiliiklust ning näed, et sellel saidil käis poole aasta jooksul sada inimest. Sa küsid: aga kuidas te selle raha teenisite? Pärast seda küsimust nad sinu juurde tagasi ei tule.” Varifirmade tuvastamine kas või internetis leiduvate andmete põhjal nõuab aga süvenemist. „Ma ei arva, et meie riigiasutustel on aega sellega tegeleda,” ütleb spetsialist.

Äripäeva tuvastatud firmad on registreeritud erinevate juriidiliste büroode aadressidele. Need on bürood, mis tegelevadki firmade asutamisega Eestisse. Ühe varifirma omanik Vadims Mihhailov töötab oma LinkedIni lehe järgi ärinõustamisfirmas Alvares & Co OÜ. Mihhailov keeldub küsimustele vastamast: “Mul ei ole võimalust praegu ajakirjanikega rääkida. Ning ausalt öeldes soovi ka mitte,” ütleb ta. „Ma siiralt soovin teile edu, kui te tahate millestki aru saada, kuid palun ärge helistage mulle.“

Äripäeva avastatud skeemi püsti panemine ei ole odav lõbu, hindab Deniss Kudrjašov, kes on aastaid töötanud rahapesu tõkestamise spetsialistina krüpto valdkonnas ning on tehingute jälgimise ekspert. „Olen veendunud, et kogu skeemi mõtles välja kas kasiino ise või mõni nende konsultant – hinnates selle järgi, kuivõrd hajutatud see kõik on, kuivõrd on need firmad kasiinost kaugel. See peab olema mingi asjatundlik konsultatsioonifirma. See maksab raha.“

Ka variisikutele makstakse ilmselt hästi, oletab ta. “Üks asi on leida tavaline tankist. Kuid kui see inimene peab olema võimeline kuskile minema, selgitama, millega ta tegeleb ning osata kaks sõna siduda – see on natukene teine tase. Selliseid inimesi on vähe, neid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, eriti Eestis.”

Firma Skins4u tegeleb oma veebilehel justkui online-mängude jaoks skin’ide müümisega. Ettevõte on registreeritud ärinõustamisega tegeleva Eesti Firma OÜ aadressile. Selle juht Ilja Nikiforov on üllatunud: “Jah, me registreerisime selle firma, aga kas te tahate öelda, et see kõik on näiline ja see vahendab mingeid makseid?“ imestab ta.

“Onboarding’u ajal nad teatasid, et plaanivad müüa Counter-Strike’i mängu skin’e, nagu ka nende veebis on näha,” jätkab Nikiforov. „Kuidas me peaksime seda kontrollima? Firmal on veeb ja see vastab sellele, mida nad väitsid. Praegu on ju palju imelikke inimesi, kes tahavad mängude jaoks osta mingeid unikaalseid vidinaid.”

Sarnast mõtet kordab Hannes Rosin, kelle ärinõustamisfirma Wasp Project lubab „valmisfirmat kiirelt kätte“, ja just seda teenust ongi üks varifirma kasutanud. Rosin tõmbas paralleeli poodnikuga, kes ei tea tavaliselt, milleks ostetut kasutada plaanitakse. „Kui te müüte nuge poes ja keegi tuleb uksest sisse … Kas ta tahab minna sellega porgandit lõikama või mida ta sellega teha tahab?“

Rosin ütles, et ta ei mõista, miks kasiinod on praegu kriitika alla sattunud. „Kasiinod on järsku hambus.“ Küll aga kiitis firmamüüja maksuametit. Kliendid läbivad seal väga põhjaliku kontrolli. „Arvan, et palju põhjalikuma ja selgema kontrolli kui rahapesu andmebüroos,“ märkis Rosin.

Oma büroo aadressile registreeritud arvatava varifirma kohta ei oska midagi kosta ka DKLexi omanik Dumitru Lunin.

Eesti litsentsi alla kasiinosid toonud Gofaizen & Sherle juht Mihhail Šerle ei võta samuti skeemi omaks: "Ma ei ole oma praktikas selliste asjadega kokku puutunud,” lausub ta. „See lähenemine, et mõned firmad kasutavad teisi firmasid maksete saamiseks – see ei ole saladus, see on meie valdkonnas teada. Aga selliseid struktuure korraldavad kasiinode omanikud ise. Kui tegemist on teenusega, et registreerida ettevõtteid kuskil teises jurisdiktsioonis, et nende kaudu saada makseid... Põhimõtteliselt, teoorias tundub võimalik. Kuid see on kuidagi liiga riskantne ka sellise teenusepakkuja jaoks.”