- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
“Illegaalne,” ütleb Soome politsei. Eesti loaga kasiinod rikuvad põhjanaabrite juures mängureegleid
“Pyöräytä Pelikaani turbiini,” kutsub veebikasiino õnneratast keerutama. Pelikaani, Jokeri, Buumi ja Slotti on mõned veebikasiinod, mis on haaranud tegevusloa Eestist, kuid on mõeldud Soome hasartmängusõpradele. Soome seadus aga keelab teiste riikide kasiinodel end soomlastele suunata, ütleb naaberriigi politsei.
Soome turgu sihib aktiivselt peaaegu 70 Eesti litsentsiga kasiino- ja kihlvedude veebi, arvutas Äripäev. Neid veebe haldab 20 erinevat ettevõtet ehk pool kõikidest Eesti litsentsi saanud firmadest. "Tunnetuslikult vähemalt pooled kaughasartmängu litsentsiga firmadest ei sihi Eesti turgu," ütleb ka maksu- ja tolliameti hasartmängumaksu juhtivkonsultant Ranno Aednurm.
Tegemist on enamasti Küprosele või Maltale registreeritud ettevõtetega, mille tegelikud kasusaajad on peidetud mitme kihi taha. Eesti hoiab teadlikult hasartmängumaksu madala, et meelitada siia sellised kasiinofirmasid.
Soome reegleid eirates
Kui Eestis ei nähta erilist probleemi selles, et siinse loaga veebikasiinod end hoopis Soome suunavad, siis soomlased näevad asja teisiti.
Soome on üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kus hasartmängude, sealhulgas veebikasiinode pakkumise ainuõigus on riigi käes – sellega tegeleb riigifirma Veikkaus. Erand on veel Ahvenamaa, kus on vabamad reeglid.
“Mitte ükski teine firma ei tohi Mandri-Soomes hasartmänguteenuseid pakkuda,” on Soome politsei vanemkonsultant Laura Rinne resoluutne. “Selline illegaalne turundamine võib kaasa tuua erinevaid probleeme, eriti Soome rahvatervise vaatest.”
70 Eesti litsentsiga kasiinot sihivad Soome turgu
Et aru saada, kas Eesti litsensiga veebikasiinod ja spordiennustusportaalid sihivad Soome turgu, külastas Äripäev VPNi kaudu kõiki Eestis litsentseeritud saite, määrates asukohaks Helsingi. 69 saidil oli võimalus maksta Soome pankade kaudu ning nendest enamik avanes VPNi kasutades soome keeles või sai leheküljelt soome keelt ise valida.
Lisaks näitas veebiliikluse analüüs, et paljudel nendest saitidest moodustavad soomlased külastajatest valdava enamuse. On isegi selliseid Soome turule suunatud kasiinosid, kuhu Eestist sisenedes ligi ei pääse.
Soome turule suunatust näitavad ka mõnede veebide soomepärased nimetused: Buumi, Pommi, Shokki, Slotti, Pelikioski ja nii edasi. Samas suur osa nimedest on ingliskeelsed, kuna need veebid sihivad tihtipeale mitte ainult Soome turgu, vaid on suunatud ka teistele kohalikku litsentsi nõudvatele turgudele, näiteks Rootsi, Saksamaa ja Norra. Sealsete mängijate teenindamiseks kasutatakse reeglina juba Curaçao või Malta litsentsi, mis ei ole tegelikult samuti neis riikides lubatud.
Maksuraha Eestisse, probleemid jäävad Soome
“Soome riik kaotab palju raha,” näeb Jari Vähänen, kes töötas 30 aastat Soome riigifirmas Veikkaus, enne kui sealt lahkus ja asus kasiinovaldkonnas nõustajana tööle. Ta näeb, et kasiinofirmade maksuraha läheb Maltasse või Eestisse, aga probleemid jäävad Soome ja on viie aasta jooksul kasvanud.
Selliste veebikasiinode kasutaja jaoks on peamine risk näiteks see, kui ta tahab leheküljelt raha välja võtta, aga firma sellest keeldub, ütleb Soome politsei vanemkonsultant Laura Rinne. “Soome ametivõimudel on sellistes olukordades abistamiseks väga piiratud võimalused,” tõdeb ta.
128
veebikasiino ja kihlveoportaali koduleht, mis on Eesti litsentsiga, ei avane Eestis. Suurem osa neist veebilehtedest jääb lihtsalt kerima, mõni annab teate, et Eestist sellele veebilehele ligi ei saa. Kokku on Eesti litsents 236 veebikasiinol.
Soome hasartmängusõltlaste nõustamiskeskuse Peluuri esindaja Inka Silvennoinen leiab, et välislitsentidega kasiinod mõjutavad tugevalt hasartmänguprobleemidega soomlasi. “Me näeme väga agressiivset ja röövellikku turundust ning ebaeetilist taktikat,” ütleb ta. Tema sõnul otsivad nende asutusest enim abi just need inimesed, kes mängivad veebikasiinodes, mis ei kuulu Soome riikliku monopoli alla.
Soomlastel, kes mängivad Eesti litsensiga kasiinodes, on teoorias võimalus panna ennast piirangutega isikute nimekirja, mida haldab Eesti maksuamet. Sellest võimalusest teavitavad oma veebilehtedel ka Eesti litsentsiga Soome turul tegutsevad kasiinod. Kuid reaalsuses enesepiirangute süsteem välismaa mängijate jaoks ei tööta, tõdeb Silvennoinen: “Ma arvan, et paljud soomlased ei tea isegi, et nad saavad seda teha, nii et selles mõttes ei ole see väga tõhus,“ ütles Silvennoinen, kes ka ise kuulis sellest võimalusest alles ajakirjanikult.
Hetkel kuum
Illegaalsed kasiinod on kogu Euroopa probleem. Näiteks kirjutas hiljuti Eesti Ekspress koostöös Investigate Europe’iga hasartmängukontsernist Soft2Bet, millega on seotud ka Eesti litsentsi omav Küprose ettevõte Estolio Ltd. Ajakirjanikud tuvastasid enam kui 140 Soft2Betiga seotud veebisaiti, millest enamik on kantud musta nimekirja ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Kasiinopidajad vilistavad erinevate riikide seadustele ja regulatsioonid ei suuda nendega sammu pidada, tõdes väljaanne: tuhanded illegaalsed online-kasiinod on hõivanud 70% Euroopa Liidu turust.
Eestlased kaitsevad oma tulu
Kui ei ole keelatud, siis järelikult on lubatud – niimoodi tõlgendatakse Soome reegleid Eestis. Siinse hasartmängude korraldajate liidu silmis ei ole Eesti litsentsiga Soomes tegutsemine halli alla ärakasutamine. Liit näeb, et Soome on reguleerimata turg, kus teiste riikide litsensidega firmad saavadki oma teenuseid pakkuda. “See ei ole seaduseauk,” ütleb liidu juhatuse liige Triin Toomemets-Krasnitski.
Samal arvamusel on Eesti maksuamet. “Aga miks mitte? Me oleme soomlaste jaoks üks selliseid naaberriike, see tundub minu jaoks loogiline," nendib maksuameti aktsiiside osakonna juht Jekaterina Nikitina. Ta selgitab, et Eesti seadused võimaldavad Eesti litsentsiga toimetada ka teistel turgudel, kus ei ole keelatud seda teha.
Seda, kuidas Eesti litsentsiga firmad teistel turgudel käituvad, maksuamet ei kontrolli. “Kui tekib mingi probleem, vaatame esialgu meie vaatenurgast, mis olid need nõuded ja kas meie litsentsiga isik on midagi rikkunud meie seaduse kohaselt, aga teise liikmesriigi seaduste jälgimist kontrollib kohalik järelevalveasutus,” selgitab Jekaterina Nikitina.
“Me ei saa teha teiste riikide asutuste eest kontrolli,” tõdeb maksu- ja tolliameti aktsiiside osakonna juhtivspetsialist Ranno Aednurm.
Nikitina ütleb siiski, et kui maksuamet saab info, et mõni Eesti litsentsiga kasiino on mõnes teises liikmesriigis olulise rikkumise toime pannud, näiteks saanud karistada, siis peab tema sõnul ka Eesti maksuamet üle vaatama, kas on põhjust litsents ära võtta.
Ministeerium hoiab rahast kinni
Seda, et Eestist on saanud mugavusmaa teistele turgudele sisenemiseks, ei näe riik probleemina, vaid pigem konkurentsieelisena. Just selleks hoitakse ka hasartmängumaksu madalana.
Pikka aega oli Eesti hasartmängumaks 5% ehk koos Maltaga Euroopa madalaim. Aastal 2023 otsustati riigikassa täitmiseks seda tõsta, siiski oli tõus väike, et mitte kaotada konkurentsieelist Maltaga: maks tõusis kolme aasta jooksul 2 protsendipunkti võrra ning on nüüd 7%.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets ütles rahanduskomisjoni istungil 2023. aastal, et rahvusvahelised mängukorraldajad on kasvatanud meie maksutulu ning see võiks nii ka jätkuda. Maksumäära tõusuks on ruumi, tõdes Kõomets istungil, aga hoiatas, et seda ei tasu tõsta nii palju, et see põhjustaks internetimängu korraldajate Eestist lahkumise.
Soome seadusemuudatus lapib vaid osa probleemist
Umbes 20 aastat tagasi olid Soome turule suunatud veebikasiinode tegevusload peamiselt Maltalt, aga viimased 5-10 aastat kasutavad firmad aina rohkem Eestist saadud luba, näeb Soome kasiinoekspert Jari Vähänen.
Vähänen töötas 30 aastat Soome riiklikus kasiinomonopolis Veikkaus, enne kui sealt lahkus ning nüüd ettevõtteid ja asutusi konsulteerib.
Vähäneni konsultatsioonifirma on püüdnud Soome kasiinoturu suurust analüüsida. Tipphetkel oli GGR (gross gaming revenue ehk mängu pandud raha ja võitude vahe) veidi üle 2 miljardi euro. Sellise summa jätsid soomlased klientidena aastas kasiinodesse. Praegu näitavad ametlikud numbrid 1,5 miljardit eurot aastas, aga Vähäneni konsultatsioonifirma andmetel on tegelik number kuskil 1,8 ja 1,9 miljardi euro vahel.
Veikkaus avaldas oma hiljutises majandusaasta aruandes, et nende GGR on praegu 956 miljoni euro peal. “Nende käes on vaid veidi üle poole mahust Soomes. Kui ma seal töötasin – lahkusin sealt 5 aastat tagasi –, olime peaaegu 1,8 miljardi tasemel,” kirjeldab Vähänen.
Tema meelest näitavad need numbrid hästi, kui suur turuosa on Soomes välismaiste litsentsidega kasiinofirmadel.
Soome muudab juba reegleid
Soomes valmistatakse ette hasartmänguturu reformi, millega kaotatakse riiklik monopol, kuna turule on ilmunud liiga paljud välismaiseid pakkujaid, kelle üle järelevalvet Soomes ei ole. Reformi tulemusena oleks ka mängijaid lihtsam kaitsta.
Erafirmad saavad hakata litsentse taotlema alates 2026. aasta algusest ning pakkuda teenuseid 2027. aasta algusest. Lisaks luuakse register isikute jaoks, kes soovivad endale hasartmängukeeldu panna. Kehtestatakse hasartmängude reklaami ja sponsorluse piiramise reegleid. Hasartmänguturu jaoks luuakse eraldi järelevalveasutus, mis muu hulgas karistab ebaseaduslikult teenuseid pakkuvaid ettevõtteid.
Praegu on hasartmängude monopol Soomes Veikkausi käes, olgu selleks õnnemängud, kihlveod või kasiinomängud. Soomlased tohivad mängida igal veebilehel, mille nad internetist leiavad, kuid välislitsentsiga firmadel on keelatud end otse just soomlastele sihtida.
Vähänen rääkis, et mõned aastad tagasi kasutasid veebikasiinod Soomes vahendajaid, kelle kaudu näiteks sotsiaalmeedias inimesi enda veebidesse meelitasid (seda nimetatakse partnerlusturunduseks). 2022. aastast jõustus seadusemuudatus, mis karmistas kasiinode turundamist. Pärast seda keerasid suuremad tegijad, näiteks Kindred Group ja Betsson Group, turunduse Soome suunal kinni. Nad ei julge Soomes turundada, sest kui Soome ühel hetkel oma litsentse jagama hakkab, ei saa luba need, kellel on rikkumine all.
“Aga meil on palju väiksemaid kasiinooperaatoreid, keda see nii väga ei huvita. Nad on jätkanud ja teevad endiselt turundustegevusi digitaalsetes kanalites,” ütleb ta. Vähänen arvab, et kui Soome uus seadus kehtima hakkab, ei hakka väiksemad pakkujad ka siis Soome luba taotlema.
Seotud lood
Viimastel aastatel on Eestis litsentsi saanud hulk Küprose ja Malta netikasiinosid, mis siin koha peal ei tegutse ega tee head koostööd siinse rahapesu vastu võitleva asutusega. Rahapesu andmebüroo kardab, et Eesti on omale ehitamas üht võimsat tiksuvat pommi.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Enimloetud
2
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele