• OMX Baltic0,57%311,19
  • OMX Riga0,00%899,12
  • OMX Tallinn0,46%2 073,83
  • OMX Vilnius0,31%1 357,54
  • S&P 500−0,21%6 781,48
  • DOW 30−0,07%47 706,51
  • Nasdaq 0,01%22 697,1
  • FTSE 1001,59%10 412,24
  • Nikkei 2252,88%54 248,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,76
  • OMX Baltic0,57%311,19
  • OMX Riga0,00%899,12
  • OMX Tallinn0,46%2 073,83
  • OMX Vilnius0,31%1 357,54
  • S&P 500−0,21%6 781,48
  • DOW 30−0,07%47 706,51
  • Nasdaq 0,01%22 697,1
  • FTSE 1001,59%10 412,24
  • Nikkei 2252,88%54 248,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,76
  • ST
  • 03.09.25, 12:18

Kuidas kindlustada Eesti ja Euroopa energiatulevik? Arutlevad Kersti Kaljulaid ja Marko Mihkelson

President Kersti Kaljulaid ja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson arutlevad, kuidas Euroopa ja Eesti saavad tagada energiajulgeoleku olukorras, kus Venemaa kasutab fossiilkütuseid relvana.
“Energiakooli” saatejuht Henrik Kalmet, president Kersti Kaljulaid ja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
  • “Energiakooli” saatejuht Henrik Kalmet, president Kersti Kaljulaid ja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
  • Foto: Erakogu
Kaljulaidi sõnul tuleb vaadata suuremat pilti, mitte ainult elektrit või gaasi. „Meie eesmärk peab olema, et kõik tarneahelad idasuunal oleksid läbi lõigatud absoluutselt kõikides kütuseliikides,“ rõhutas ta. President tõi esile ka vajaduse investeerida salvestusvõimsustesse ja elektrivõrkude tugevdamisse: „Mida me ei peaks maksma, on omaenda otsustamatuse hind.“
Mihkelson osutas, et Venemaa energiatulud on endiselt märkimisväärsed. „Aastas teenib Venemaa keskmiselt 120 miljardit dollarit fossiilkütuste müügist. Kõige parem relv nende mõjutamiseks on peamise tuluallika vähendamine,“ ütles ta. Samas meenutas ta ajaloolisi näiteid, kus naftaturu surve on viinud geopoliitiliste murranguteni.
Energiajulgeolek ei tähenda ainult hindade või tarnekindluse küsimust, vaid on ka väärtuspõhine valik. „Isegi makstes natuke kõrgemat hinda, toetame Ukrainat ja kindlustame oma vabadust,“ võttis Kaljulaid mõtte kokku. Mihkelson lisas, et eestlaste „positiivne rahulolematus“ on jõuallikas, mis sunnib otsuseid tegema ka keerulistes oludes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuula sisuturundussaadet „Energiakool" ja saa teada, millised sammud on Eesti ja Euroopa energiajulgeoleku tugevdamiseks kõige kriitilisemad. Saadet juhib Henrik Kalmet.
Energiakool
Energiakool: kuidas kindlustada Eesti ja Euroopa energiatulevik?
00:00

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.01.25, 11:02
Koppel: kui meie elektri hind ei odavne, unustage elustandardi paranemine ära
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.06.25, 10:35
Eveconi juht Karl Kull: selliseid äkkmuudatusi energeetikas ei saa lubada
Energiaparkide arendaja Eveconi juht Karl Kull ja Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu leiavad, et Eesti ei olekski üldse pidanud jõudma olukorda, kus Elering tõi üle öö Kiisa jaama turule prognoositust suuremas mahus ning selle äraviimise plaanita, sest see teeb investeerimise ja hindade tegeliku allatoomise väga keeruliseks.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.04.25, 11:11
Rohetiigri eestvedaja: pole mõtet minna üle laipade, et 2030. aasta eesmärke saavutada
„Kui Ukrainas käib sõda ja USA presidendi Donald Trumpi trikid on kõik ebastabiilsemaks muutnud, siis ei juhtu midagi, kui oma taastuvenergia eesmärgid natukene hiljem saavutame,“ ütles Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.02.25, 15:03
Alexela ekspert: „Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks olla kohane demokraatlikule riigile“
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.
  • ST
Sisuturundus
  • 26.02.26, 13:51
Digimaailm annab küll palju, ent kahandab inimeste suhtlusoskust
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78.5%
12.3%
9.2%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele