Alexela ekspert: „Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks olla kohane demokraatlikule riigile“

Edukas desünkroniseerimine toob sel aastal tarbijatele kaasa eraldi sagedusreservitasu. Alexela regulaatorsuhete juht Viljar Kirikal toob välja, et Elering on korjanud tarbijatelt kokku juba 500–800 miljonit eurot, mis lihtsalt seisab Eleringi kontol. „Mõistlik oleks kasutada seda tarbijate eest sagedusreservitasu katmiseks, kuni Balti riigid ühise tasu kujunemise loogika leiavad,“ ütles ta.

“Energiakooli” saatejuht Henrik Kalmet tõstatas küsimuse koalitsiooni energeetika kokkuleppe kohta: kuidas jõudsime 2+2 lahenduseni, kui enne oli plaanis nii mere- kui maismaatuult toetada 4+4 ehk nelja teravatt-tunni ulatuses? „Tuleb koalitsioon kuskilt tagatoast välja ja ütleb, et tegelikult on nii, kuigi mõni minister polnud asjast isegi teadlik ja ühtegi arvu ei näidata. Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks demokraatlikule riigile kohane olla,“ ütles Kirikal.

„Mina oleksin väga ettevaatlik ja kiirustades otsuseid ei teeks,“ lisas Kirikal koalitsioonierakondade juhtide energiaplaani kommenteerides. „Kui investeeringuid tehakse turu vastu – miks on riigil riigiabi andmisega kiire? Esmajärjekorras tuleb ära teha asjad, mis on ühiskonnanale vajalikumad ning võib-olla ka odavamad nagu juhitavad võimsused ja maismaatuul. Alles siis vaataks nice to have asju juurde nagu ühendused ja meretuul,“ ütles ta.

Sunly energiasalvestuse juht Adam Erki Enok leiab, et Eestis on maismaad, head tuuleolud ja tuleks kasutada ära seda, mida loodus on andnud. Seejuures ei poolda ta tuumajaama, sest selle ehitamine võtab kaua aega, ka meretuulepargid kerkivad aeglaselt ning on kallid.

Kuula sisuturunduslikust saatest “Energiakool” lähemalt, millised on Eesti energeetika vajadused ja ekspertide hinnang riigi energiapoliitikale.