Kuigi Iisrael ja USA tapsid hiljutiste õhurünnakutega suure osa Iraani valitsenud poliitilisest jõust, on raske sealset režiimi muuta, kui pole kedagi uut riiki üle võtmas, ütles Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.

- Kolmapäeval oli näha Iraani pealinnas Teheranis inimesi meelt avaldamas Iisraeli ja USA rünnakute vastu.
- Foto: SIPA/Scanpix
Indrek Lepik rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et praegu Iraanis ei ole näha konkureerivaid võimukeskuseid ega relvarühmitusi. "Kohapeal ei ole kedagi, kes saaks võimu üle võtta, mis tekitab küsimuse, kas mingil hetkel ameeriklased peavad tegelikult ise oma kaitsejõududega sisse tulema," märkis Lepik. Tema sõnul ei paista ka Iraagist tulevad kurdid Iraani uue võimu toojatena, kuna keskenduvad pigem kitsamale piirkonnale.
Samuti arutles Lepik, mis tähendus on Iraani sõjal USA presidendi Donald Trumpi jaoks ning miks on tõenäoline, et USA väed jäävad Lähis-Itta arvatust kauemaks.
Indrek Lepikuga vestles Martin Teder.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Indrek Lepik: Iraani režiimi on raske muuta, kui pole konkurente
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sõda Iraaniga on sulgenud maailma tähtsaima naftaekspordi tuiksoone, sundides Pärsia lahe riike naftat hoidlatesse kuhjama. Analüütikud hoiatavad, et mahutite täitumisel on tootmiskärped vältimatud, mis võib nafta hinna uutele tippudele lükata.
USA kaitseministri Pete Hegsethi sõnul oli tegu esimese torpeedorünnakuga teisest maailmasõjast alates.
Kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainat ründas, kirjutasin siinsamas Äripäeva veergudel, et sõda ei muuda minu investeerimisstrateegiat. Veel samal nädalal toetasin 1000 euroga Ukraina relvajõude. Ka Iraani sõjaks on mul plaan varuks.
Lähis-Idas sõja tõttu lõksu jäänud eestlased saavad koju Eesti valitsuse korraldatud lendudega, millest kaks esimest väljuvad Omaanist, aga riik kaalub ka võimalust tuua Eesti inimesi koju Araabia Ühendemiraatidest, ütles välisminister Margus Tsahkna.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.