Mida teha aktsiaportfelliga, kui Lähis-Ida kriis süveneb?
Kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainat ründas, kirjutasin siinsamas Äripäeva veergudel, et sõda ei muuda minu investeerimisstrateegiat. Veel samal nädalal toetasin 1000 euroga Ukraina relvajõude. Ka Iraani sõjaks on mul plaan varuks.
Kui Teheran põleb, loevad portfellis lõpuks ikkagi kasumid ja marginaalid.
Foto: Majid Asgaripour
Aastad on näidanud, et aktsiaturud suudavad ka sõjaliste konfliktidega kohaneda märksa kiiremini, kui esialgu arvata oskame. Lähis-Idas toimuv tuletab selle vana mõtte nüüd taas meelde.
USA aktsiaturg lõpetas esmaspäeva eri suundades, samal ajal kui toornafta hind tegi järsu hüppe. Investorid kaalusid USA ja Iisraeli Iraanile suunatud rünnakute tagajärgi.
USA president Donald Trump andis mõista, et USA merevägi on valmis vajadusel tankereid läbi Hormuzi väina eskortima. “Ükskõik mis ka ei juhtuks, tagavad Ameerika Ühendriigid energia vaba liikumise maailmale,” postitas president sotsiaalmeedias, lubades sekkuda niipea kui võimalik.
Kuni 16. märtsini saavad kõik Eesti inimesed oma panga kaudu osta kino-, raamatupoe- ja restoraniärisid ühendava Apollo Groupi võlakirju. Miljoni lojaalse kliendiga ettevõte pakub 5-aastaseid võlakirju 7% intressiga.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.