Tuulikud tekitavad avalikke debatte. Fotol Enefit Greeni tuulepark ja päikesepark Pakri poolsaarel.
Foto: Andras Kralla
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla rääkis Äripäeva raadio saates "Müüt või tõde", et Pandivere kõrgustikul, kus Väike-Maarja vald asub, on Eesti kõige paremad tuuleolud tuulikute püstitamiseks ning on igati arusaadav, miks arendajate huvi piirkonna vastu on suur.
Väike-Maarja valla järjekordse tuulealade detailplaneeringu esimesel avalikul koosolekul läks taas sõnasõjaks, kui tuulikute vastased aktiivselt häält tegid. Korraldajad ja arendajad suutsid viisakaks jääda.
Mõnikord on targem paar sammu taganeda, kui jonnakalt vale teed mööda edasi minna. Eestis tähendaks see põlevkivi tagasitoomist põhiliseks energiaallikaks, kirjutab Eesti Keskerakonna peasekretär Anneli Ott.
Sügisestel kohalikel valimistel kerkib kindlasti teravalt päevakorrale tuulikute (ja ka suurte päikeseparkide) teema, kuid kas see ka valimistulemusi mõjutab, on iseasi, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Lääne-Virumaal Andres Pulver.
Riigi pealtnäha tõhus plaan püstitada riigimaale kuni 200 tuulikut sisaldab peidetud tagajärgi ning survestab kohalikke omavalitsusi vastuvõetamatult, kirjutab Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum (Isamaa).
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.