Einar Vallbaum: riigi usin tuulikute kava puhub kohalike huvid kõrvale

Eesti on ikka soovinud olla eeskujulik Euroopa Liidu poliitika elluviija. Me võtame direktiivid üle põhjalikkusega, mille asemel teised riigid jätavad oma rahvale mängu- ja hingamisruumi. Viimane näide on mahekanade kasvatajast, kelle toetused liiga detailse regulatsiooni tõttu ära võeti.

Me oleme eesrinnas Brüsseli käskude täitmises ning teeme seda erakordse innuga. Oleme väga rõõmsad ja uhked, kui meie esipoliitikuid selle tulemusena tunnustatakse kõrgete auhindade, töökohtade või äramärkimisega.

Me oleme erakordselt innukad ellu viima ka rohepoliitikat, mille tegelikest mõjudest meil täit teadmist ega selgust ole. Usaldame pimesi, et tehtavad sammud on õiged või vähemalt tunnustust pälvivad. Millised on aga tagajärjed, mis jäävad meie riigi ja rahva kanda, ei tea praegu keegi.

Valitsuse kava paigutada sadu tuulikuid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja maa-ameti valdusesse on järjekordne mõtlemapanev samm suures rohepöörde programmis. Plaani kohaselt kavatsetakse kasutada 8460 ha riigimaad – sellest 7800 ha RMK riigimetsa ja 660 ha maa-ameti valdusi – tuuleenergia tootmiseks. See võimaldaks potentsiaalselt rajada kuni 200 suurt tuulikut, mis tuulisel tunnil toodavad kuni 1100 MW energiat.

Niisugune jõuline uutmine näib pealtnäha tõhusa energiastrateegiana, kuid kava peidetud tagajärjed ja selle rakendamise viis tekitavad muret, et riik survestab kohalikke omavalitsusi vastuvõetamatult.