Maaelu edendamise sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus loodab, et äsja avatud 55 miljoni euro suurune laenufond, millest saavad finantsuge maapiirkonna ettevõtted, aitab lõhkuda trendi, kus väga suur osa ettevõtlusest kolib suurematesse linnadesse.

- Eelistatud on põllumajandus ja toiduainetööstus, kuid laenu saavad taotleda ka muud valdkonnad, nagu puidutööstus, turism või plastitöötlemine.
- Foto: Liis Treimann
“See peaks olema tervele Eesti riigile vajalik, et ei oleks nii, et 10% territooriumil teeme 50% ettevõtlusest. See on liiga suur risk ka riigi jaoks,” põhjendas Annus maapiirkonna ettevõtlust soosivate meetmete vajalikkust.
Äripäeva raadio hommikuprogrammis selgitas Annus, millised ettevõtted uuest laenufondist raha saavad, milliseid laenutingimusi MES seejuures pakub ja mis probleeme meede lahendab.
Küsis Aivar Hundimägi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riik avas uue rahakraani. Finantstuge saavad maapiirkonna ettevõtted
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Järgmine hüpe peab tulema suur!”
Äripäev portreteerib kuut Eesti tõenäoliselt kõige pikaaegsemat ettevõtjat ja avab nende mõttemaailma. Sitkuse ja pühendumusega ajavad nad äri edasi ka oma 90. juubeli poole tüürides.
Paide E-Piima juustutehase Hollandi investorid ja Hollandi suursaadik kohtuvad kolmapäeval äripartneriteta regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrasega, et arutada tehase raskuste ning võimaliku riigiabi üle.
Kirju minevikuga Saaremaa ärimehe Tullio Libliku pankrotis ettevõtte pankrotihaldur müüb riigi raha toel kerkinud elamuskeskust Kuressaares. Praeguseks on alghinda langetatud 2,6 miljoni euro võrra.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) tüüri hoiab juba neljandat aastat oma kindlas kätes Lääne-Virumaa mees Meelis Annus (53). Tagasihoidlik tippjuht teab, et kõige tähtsam on kliendi ja seejärel töötajate rahulolu - just nii viis ta teraviljaühistu Kevili käibe kuue aastaga 40 miljonilt 100 miljonini. Hästi läheb ka MESil.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.