Tänavu on “Eduka Eesti“ ideekonkursile laekunud lugude tase üllatavalt kõrge, kuid leidub ka ideid, kus ettepanek jääb segaseks, rääkisid Äripäeva arvamustoimetajad Karl-Eduard Salumäe ja Hebo Rahman-Eccles.

- Arvamuskonkursi “Edukas Eesti” avaüritus. Videosilla vahendusel esineb mullune võitja Taavi Kotka.
- Foto: Liis Treimann
Salumäe sõnul kipuvad eriti ähmaseks jääma tehisaru teemalised ettepanekud. “Inimene kirjutab, et paneme AI presidendiks, oleme esimene riik. Siis tekib küsimus, kuidas see AI president ikkagi toimiks ja mida ta endast kujutaks,“ kirjeldas ta mustrit, mis kipub aastast aastasse korduma.
Samas on konkursile jõudnud ka selgeid ja sisulisi ideid. Näitena tõi Salumäe Tarmo Virki
ettepaneku AI-residentsusest, mida nähakse e-residentsuse edasiarendusena.
Toimetajad tõstsid esile ka Instagrami konto Palgajutud looja Birgit Ruuniku
arvamuse, mis nende hinnangul tabas olulist ühiskondlikku valupunkti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Arvamustoimetajate hinnangul ei joonistu tänavusel konkursil välja ühte keskset teemat. Küll aga korduvad mitmed valdkonnad. Lugusid on laekunud küberturvalisusest, inimkapitalist ning ootuspäraselt ka tehisarust.
Hebo Rahman-Eccles rõhutas, et tööde tase on teda positiivselt üllatanud. “Ma ausalt öeldes imestan, kui hästi need lood on kirjutatud ja kui head mõtted inimestel on," ütles ta.
“Edukas Eesti“ on arvamuskonkurss, kuhu oodatakse ideid ja lahendusi, mis aitaksid Eesti elu edasi viia ja looksid ühiskonnale selget väärtust. Võidutöö auhind on 10 000 eurot ning konkursitöid saab esitada kuni 31. märtsini.
Sellest, kui suur on laekuvate lugude voog ja miks varem esitamine suurendab võiduvõimalusi, saab kuulata intervjuust.
Küsis Neeme Korv.
Arvamustoimetus ideekonkursist: „Paneme AI presidendiks“ võiduraha koju ei too
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis on tugev palgavaikuse kultuur ning see soodustab muuhulgas heade spetsialistide töö väärilise tähelepanu ja tunnustuseta jätmist, leiab Instagrami konto Palgajutud looja Birgit Ruunik.
Tähtis info peab jõudma kohale kõigis keeltes, mida kohalikud räägivad. Praegu satuvad näiteks muukeelsed lihtsamini petturite lõksu ja nii kaob miljoneid, kirjutab Hella Riisalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.
Ma teen ettepaneku luua Eesti e-residentsuse programmi analoogina AI-residentsuse programm, kirjutab Tarmo Virki arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.