Palgavaikuse murdja: palgast mitterääkimine on suurem probleem kui töötasu ise
Eestis on tugev palgavaikuse kultuur ning see soodustab muuhulgas heade spetsialistide töö väärilise tähelepanu ja tunnustuseta jätmist, leiab Instagrami konto Palgajutud looja Birgit Ruunik.
Palgast rääkimine käib töö juurde, seda ei pea häbenema, rõhutab Birgit Ruunik.
Foto: Janar Aia
“Inimesed kirjutavad ka Palgajuttude kontole sageli mitte seepärast, et nende palk on madal, vaid seepärast, et nad ei tea, kas see on õiglane. See teadmatus sööb inimeste motivatsiooni,“ ütles Ruunik Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Iga kord, kui hea spetsialist tunneb, et tema pingutus ei loe, kaotab jõudu ka majandus. Motiveeritud inimene on Eesti järgmine majandusreform, kirjutab sotsiaalmeediakonto Palgajutud looja Birgit Ruunik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.
“Elamisväärseks palgaks nimetatakse enamasti suurusjärku 2500–2800 eurot bruto,” kirjeldab Palgajutud konto looja Birgit Ruunik ja lisab, et kohati tundub see kummaline, sest mitu korda aastat soojamaareisil käimine on ju luksus.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.