Palgajuttude looja: tunnustamata spetsialist on Eesti töökultuuri lahendamist vajav tragöödia

Me räägime viimasel ajal üha suurema entusiasmiga robotitest, tehisintellektist ja uuest hoost majanduses, justkui oleks tehnoloogia meie ainus päästerõngas. Miskipärast väldime järjekindlalt küsimust, mis peaks kõlama kõige valjemini: kas inimesed, kellelt me ootame innovatsiooni, on üldse motiveeritud seda looma?

Me võime anda ettevõtetele maailma parimad tööriistad, aga kui nende taga istub inimene, kelle sisemine leek on kustunud, siis ei juhtu midagi. Eesti majanduse tegelik risk on inimeste motivatsiooni aeglane ja vaikne kadumine.

Kuna vean sotsiaalmeedias kontot Palgajutud, jagavad inimesed minuga sageli oma tööelu mõtteid. Hiljuti kirjutas mulle üks IT-spetsialist. Ta ei otsinud uut töökohta ega põgenenud läbipõlemise eest. Ta tahtis lihtsalt aru saada, miks ta enam ei tunne rõõmu tööst, milles ta objektiivselt on väga hea.

Ta ütles, et teeb tööd hingega ja lahendab keerulisi probleeme. Ometi ei peegeldu see tunnustuses ega palgas. Tagasiside juhilt on küll tehniliselt korrektne, kuid inimlikult tühi. Palgaläbirääkimistele mõtlemine tekitab temas lausa piinlikkust. Justkui peaks vabandama selle eest, et ta on oma töös hea.