Iga kord, kui hea spetsialist tunneb, et tema pingutus ei loe, kaotab jõudu ka majandus. Motiveeritud inimene on Eesti järgmine majandusreform, kirjutab sotsiaalmeediakonto Palgajutud looja Birgit Ruunik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.

- “Eesti tööelu üks valusamaid pingeallikaid on palgavaikus. Mitte tingimata palk ise, vaid see kummaline vaikimise kultuur, mis sunnib inimesi arvama, aimama ja oletama, kas neid koheldakse õiglaselt,” märgib sotsiaalmeediakonto Palgajutud looja Birgit Ruunik.
- Foto: Janar Aia
Me räägime viimasel ajal üha suurema entusiasmiga robotitest, tehisintellektist ja uuest hoost majanduses, justkui oleks tehnoloogia meie ainus päästerõngas. Miskipärast väldime järjekindlalt küsimust, mis peaks kõlama kõige valjemini: kas inimesed, kellelt me ootame innovatsiooni, on üldse motiveeritud seda looma?
Me võime anda ettevõtetele maailma parimad tööriistad, aga kui nende taga istub inimene, kelle sisemine leek on kustunud, siis ei juhtu midagi. Eesti majanduse tegelik risk on inimeste motivatsiooni aeglane ja vaikne kadumine.
“Lõpuks pole sel vahet”
Kuna vean sotsiaalmeedias kontot Palgajutud, jagavad inimesed minuga sageli oma tööelu mõtteid. Hiljuti kirjutas mulle üks IT-spetsialist. Ta ei otsinud uut töökohta ega põgenenud läbipõlemise eest. Ta tahtis lihtsalt aru saada, miks ta enam ei tunne rõõmu tööst, milles ta objektiivselt on väga hea.
Ta ütles, et teeb tööd hingega ja lahendab keerulisi probleeme. Ometi ei peegeldu see tunnustuses ega palgas. Tagasiside juhilt on küll tehniliselt korrektne, kuid inimlikult tühi. Palgaläbirääkimistele mõtlemine tekitab temas lausa piinlikkust. Justkui peaks vabandama selle eest, et ta on oma töös hea.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Edu ei sünni mitte rohkematest lubadustest, vaid vähemast ootamisest, kirjutab Taavi Tammoja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.
Riik ei pea sõltuma odavast tööjõust ja toorainest, kui tema peamine kapital on tark rahvas. 10 aastat on piisav aeg, et minna üle personaalsele haridussüsteemile, kirjutab Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.
Teen ettepaneku luua e-töötaja leping, mis sobib just platvormitöö ja muude paindlike teenusmudelite reguleerimiseks, kirjutab Anne Keldremaa arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.
Tehisintellekti kasutamine töös on investeering, millega ei saa kaotada, kirjutab Taavi Simson arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.