Muutused ei alga PowerPointist: juht peab olema kohal ja rahulik

„Isegi positiivsete muudatuste puhul reageerib aju nagu ohule – see on normaalne,“ ütleb Junolainen.

Kuigi muutused töökeskkonnas, olgu need seotud koondamiste, ümberkorralduste või strateegia muutumisega – mõjutavad alati töötajate vaimset seisundit, keskendutakse muutuste juhtimisel sageli protseduuridele ja struktuurile, unustades, et igas muudatuses on inimesed. Nende reaktsioonid, tunded ja ressursid määravad selle, kas muutus õnnestub või tekitab püsivaid kahjustusi, räägivad saates ”Teeninduse teejuht“Junolainen ja superviseeriv pereterapeut ja organisatsioonide konsultant Reelika Kravets.

Saates selgitavad Kravets ja Junolainen, et ärevus ei teki muudatuste sisust, vaid ebamäärasusest, kommunikatsioonipuudusest ja kontrollitunde kadumisest.

Olulist rolli mängib juhi suutlikkus end süsteemi pingest eristada. Kui juht reageerib kollektiivi ärevusele enda emotsioonidest lähtudes, võimendab see pingeid. Selle asemel on vaja teadlikku kohalolu ja järjekindlat sõnumit, et muutuste sees on ka struktuur ja tugi.

Krevets toob esile ka süsteemseid ohumärke: vähenenud suhtlus, vältimine, konfliktide sagenemine ja distantseerumine. „Need ei ole inimeste isiklikud nõrkused, vaid kollektiivse ärevuse sümptomid. Nendega peab oskama teadlikult tööd teha.“

Saade pakub mitmeid praktilisi soovitusi: üks-ühele vestlused, regulaarne ja aus kommunikatsioon, töötajate kaasamine lahenduste leidmisse ning psühholoogilise turvalisuse loomine enne, mitte pärast kriisi. „Kaasamine ei tähenda pelgalt teavitamist. See tähendab dialoogi, kus inimesel on võimalus kaasa mõelda ja tähendusi luua,“ rõhutab Junolainen.

Saadet juhib Maarit Kallas.