"Maksa 5 miljonit, sul on 72 tundi ..." Mida küberpättide pantvangis ette võtta

2025. aasta märtsis avaldatud European Financial Crime Report toob välja, et finantskuritegevus kasvab kogu Euroopas murettekitava kiirusega, ulatudes mitmetes riikides üle protsendi SKP-st. Eesti ei ole sellest arengust puutumata – rahapesu ja pettused on endiselt olulised probleemid. SEB pettuste ennetuse vanemspetsialist Kätlin Kukk kommenteeris raportit Äripäeva saates, rõhutades, et statistika näitab vaid jäämäe tippu, samas kui tegelik kahju ja ulatus jäävad suures osas varjatuks.

Rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud kasutavad Eesti osaühinguid variettevõtetena rahapesu, kelmuste või maksukuritegevuse skeemides, kinnitab Rahapesu Andmebüroo.

Telefonipetturite ohvriks langenud inimestel tekib tunne, et politsei ei tee midagi, sest nad ei saa oma raha tagasi, tõdeb Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt. Ta lubab, et tegelikult tehakse nii mõndagi.

Roman Gorlov paneb lauale kaks paksu kausta. Nende vahel on kirjad, pangakonto väljavõtted, avaldused erinevatele ametiasutustele – kokku umbes kolmsada lehekülge tõestusmaterjali. Juba mitu kuud üritab ta tagasi võita maja, mille tema telefonikelmide mõju all olnud isa tühise summa eest maha müüs.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.