Telefonipettuste uus tase. Kelmide mõju all inimesed müüvad tühiste summade eest kodusid maha

„Minu huvi on väga lihtne: teha nii, et isa ei jääks tänavale,“ ütleb Roman. „Et inimesed teaksid, mis riigis toimub. Ma olen sellest lihtsalt šokis.“

Roman loetleb asutusi, kuhu ta on jõudnud pöörduda: politsei, notarite koda, rahapesu andmebüroo... ja nüüd käib vaidlus kohtus. „Lugu tundub ilmselge, kuid kui sa koputad erinevatele ustele, siis kuuled vastu – kuule, pole hullu, kõik on korras,“ ütleb Roman. „Keegi ei võta mingit vastutust.“

Sellest, et tema isa, 69aastane Sergei Gorlov, on langenud ulatusliku pettuse ohvriks, sai Roman teada oktoobri alguses. Ta oli isal külas, kui kuulis pealt, kuidas isa räägib telefonis mingisugustest maksetest. Kulus päev, et veenda isa avaldama, mis toimub.

Roman kirjeldab, et kelmid jõudsid tema isalt raha välja petta neli korda. „On kindel, et töötas üks ja sama kelmide grupp. Sest raha väljaviimise skeem, see, kuidas manipuleeriti, peteti – kõik on identne.“

Oktoobriks olid petturid juba mitu kuud Romani isa kallal töötanud. Suve vältel olid nad võtnud erinevate nimede alt Sergeiga ühendust ning veennud teda, et mehel on kuskil veebikeskkonnas raha kinni. Legendid ja summad muutusid, aga samaks jäi see, et raha kätte saamiseks tuli iga kord maksta „maksu“, mille ta hiljem samuti tagasi saab. Nii oli suve lõpuks Sergei petistele kaotanud kokku umbes 25 000 eurot. Vastu ei saanud ta midagi muud kui võlgu, kuna petturite mõjul võttis ta ligi 20 000 euro laene.

Ja siis jäi ta ilma oma majast.

Sergei, endine kütteinsener, oli asunud Kakumäe suvemajja alaliselt elama pensioniea saabudes. Majast oli saanud tema ainus kodu. Ta kohandas selle aastaringseks elamiseks ning nautis vaikset elu looduses. „Oleme tavalised inimesed,“ räägib Roman. "Minu vanaisa ostis selle maatüki nõukaajal, kui veel maatükke väljastati. Esialgu minu vanaisa, siis isa – kogu pere ise ehitas selle maja.”

Suve lõpus võtsid Sergeiga ühendust Filipp ja Jakov, kes esitlesid end Hispaania finantsasutuse töötajatena. Nad ütlesid Sergeile, et mees saab ühelt veebiplatvormilt mitukümend tuhat dollarit välja võtta. Muidugi juhul, kui ta alguses korraks sama suure summa sisse maksab. Raha Sergeil enam polnud. Filipp ja Jakov pakkusid kohe lahenduse: Sergei võib oma maja maha müüa, seda enam, et neil on ju Eestis hea partner, kes aitab tehingu läbi viia.

„Nad rääkisid minuga nii hästi ja nii kaua,“ lausub Sergei.

Filipp ja Jakov töötlesid Sergeid mitu nädalat. „Nad tinistavad ära," jutustab Roman oma isa lugu. „Nad ütlesid, et Euroopa seaduse järgi saab ta 18 päeva jooksul tehingu tagasi pöörata,“ räägib Roman. Tegelikult pole sellist seadust olemas.

Aga isa oli juba nõus. Filipp ja Jakov täpselt juhendamas, täitis Sergei ühel veebilehel avalduse, et oma kodu müüki panna.

Kõigest 10 minutit hiljem helistas isale mees, kes küsis: “Kas teie müüte kinnisvara? Me tuleme kohe teie juurde.” Välja ilmus maakler Peep Patrason.

Avalike andmete kohaselt tegeleb Peep Patrason probleemse kinnisvara kokkuostuga kinnisvaradiil.ee veebilehe ning ettevõtte KP Vara OÜ kaudu. Samuti otsib ta objekte ja kliente kinnisvarafirma Rohu Maja jaoks, selgub kuulutusportaalidest ja kinnistusraamatust. „Mulle ei tundunud ta imelik,“ iseloomustab Patrasoni üks tema endistest klientidest. „Selline vilgas, naljamees. Inimene, kelle töö on müüa.”

Vähem kui poolteist tundi pärast avalduse internetti edastamist, vähem kui tund pärast telefonikõnet, oli maakler Patrason Sergei kodus kohal, kaasas keegi itaallane. „Väidetavalt olid nad koos potentsiaalse ostjaga kuskil lähedal ringi sõitmas,“ ütleb Roman.

Patrason tutvus majaga ning pakkus selle eest esmalt 45 000, siis 60 000 eurot. Sergeile summa sobis. „Isal oligi 60 000 vaja,“ ütles Roman. Petturid olid öelnud, et tegemist on nende partneritega ja ei tasu küsida liiga palju küsimusi. ”Kui probleemid tekivad, lahendame neid ise,“ olevat petturid lubanud.

Kuigi Sergei maja on vana, on selle tegelik väärtus maakleri pakutust peaaegu neli korda suurem – 225 000 eurot. Nii selgus hindamisaktist, mille Roman hiljem tellis.

Sergeile ei meeldinud itaallasest ostja, aga ta ei hakanud seda maaklerile ütlema. Küll aga mainis ta seda petturitele, kes temaga kohe pärast maakleri külastust ühendust võtsid. Järgmisel päeval tuli Patrason uuesti Sergei juurde ning ütles, et itaallane tehingus ei osale, aga kinnisvara ostab hoopis ettevõte Rohu Maja.

Samal päeval sõitsid Patrason ja Sergei Rohu Maja kontorisse ning sõlmisid firma omaniku Innar Vesperiga käsiraha lepingu. Nädal hiljem oli müük ametlikult notari juures vormistatud.

Notarid on kohustatud keelduma tehingust, kui näevad suurt tõenäosust, et tehing sõlmitakse ebaseaduslikel või ebaausatel eesmärkidel. Esimeses kahes büroos, kuhu Patrason Sergei viis, tehingust keelduti muu hulgas selle tõttu, et maja müüdi kahtlaselt odavalt. Lõpuks, kolmandal katsel, vormistati müük notar Mari-Liis Parmase juures.

Parmase sõnul juhtis ka tema osapoolte tähelepanu tehingu hinnale, kuid need jäid endale kindlaks. „Antud tehingus räägiti hinnast põhjalikult ja notari tähelepanek kajastati ka notariaalaktis, aga vaatama sellele soovisid osalejad lepingu sõlmida selles toodud tingimustel,“ vastas Parmas.

Sergei väitis notari juures, et müüb maja maha, kuna peab kiiremas korras Venemaale kolima. Tema sõnul õpetasid talle selle jutu selgeks nii telefonipetturid kui ka maakler Patrason.

Sarnaseid juhtumeid oli eelmisel aastal ka teistel notaritel, ütles notarite koja juht Merle Saar-Johansson. „Ohvrid olid petturite poolt põhjalikult ette valmistatud. Nende vastused olid nii veenvad, et notaritel ei olnud põhjust tehinguid tühistada, kuigi selline võimalus on neil olemas.“

Sergei poeg sai tehingust teada mõni päev hiljem. Kohe palus ta Rohu Maja omanikul Innar Vesperil tehing tühistada. Vesper oli esialgu nõus, kuid seejärel muutis meelt. Roman pakkus Vesperile mitte ainult kõigi kulude hüvitamist, vaid ka 20 000 eurot lisaks, kuid kinnisvaraärimees ei nõustunud. Vesper ei vastanud ajakirjanike küsimustele.

Nüüd üritab Roman saada maja tagasi kohtu kaudu. Kohtus tahab ta tõestada, et Rohu Maja, omades 15aastast kogemust kinnisvaraturul, pidi aru saama, et Sergei sõlmib endale kahjumlikku tehingut ja teda on eksitatud. Seaduse järgi võib selline tehing tühine olla.

„Kui me kohtus võidame, siis on meie kahju 150 000–160 000 eurot, kui kaotame, on see 300 000,“ ütleb Roman. Ta on juba laenanud raha, et kõiki isa võetud laene tagasi maksta ning on leppinud kiirlaenukontoritega kokku mõistlikemates tingimustes. Et maja tagasi saada, on ta valmis laenama veel mitukümmend tuhat eurot.

Eestis võis eelmisel aastal toimuda kümneid selliseid kinnisvaramüüke, mida tehti petturite õhutusel, hindab Konstantin Bereznjak, kellele kuulub üks Eesti suurimaid kinnisvara kokkuostu firmasid SPC Kinnisvara. „Selliseid tehinguid on väga palju. Ainuüksi need, mille kohta ma ise tuttavatelt olen kuulnud, ulatuvad miljonitesse eurodesse." Ainuüksi tema firmaga võttis eelmisel aastal ühendust ligi 20 petturi ohvriks langenud inimest, ütleb ta.

Bereznjak ei välista, et petturitel on mõne Eesti maakleriga koostöö, kuid arvab, et pigem kelmid lihtsalt edastavad ohvritele kinnisvarafirmade kontakte.

Roman aga näeb oma isa loos mitut kokkusattumust, mis viitavad tema meelest Patrasoni seosele petturitega. „Petturid saadavad mingi veebilehe, kohe ilmub maakler ning nädal aega hiljem on müük toimunud. See kõik on kuidagi liiga sujuv. Loomulikult tekivad kahtlused.“

Kuid tehingu kiirusele on ka teine selgitus: „Kinnisvara kokkuostjad reageerivadki väga aktiivselt. Eriti, kui sa tahad müüa palju odavamalt,“ ütleb Bereznjak.

Patrason ise väidab, et Sergei helistas talle esimesena ning utsitas kiiresti tulema. „Ta on tore mees, ma ei soovi talle midagi halba, aga tema oli see, kes esimesena helistas,“ ütles Patrason ajakirjanikele. „Keegi andis talle minu numbri. /.../ Ta rääkis – leia, leia, leia ostja. Ta helistas pidevalt ning rääkis, et tal on kiiresti vaja.“

Lisaks ütles Patrason, et Sergei küsis temalt laenu ning maakler olevat talle isegi väikese summa igapäevakulude katteks andnud.

Roman ei mõista, miks ei tulnud nende kodu ära ostnud inimene palvetele vastu ega pööranud tehingut tagasi.

Kui maja eest laekunud summa oli Sergeile kohale jõudnud, asusid petturid seda raha kohe kontolt välja viima. Aina vähenevat summat nähes hakkas Sergei muretsema ja uuris, millal saab ta kätte kõik selle raha, mida petturid talle alguses lubasid. Vastuseks hakati teda ähvardama. „Kuni selleni, et me tuleme ja klaarime asja ära, sa vedasid meid ja meie partnerit alt," meenutab Sergei.

Eesti politsei kinnitab, et pöörab suurt tähelepanu telefonipettuste ennetamisele. Kui maailmas kasvab pettuste arv 200–300 protsendi võrra aastas, siis Eestis kasvas see eelmisel aastal vaid kaheksa protsenti, ütleb Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt. Eesti politsei on pidanud kinni rahamuulasid ning isegi Eesti territooriumil tegutsevaid telefonipettureid, töös on suuremahulised rahvusvahelised operatsioonid, kus meie õiguskaitsjatel on võtmeroll, avaldas Kelt.

Roman puutus kokku selle pildi teise küljega. Ta esitas politsesse avalduse, paludes alustada kriminaalasja kelmuse asjus. Ta saatis politseile ligi 70-leheküljelise dokumendi, kus kirjeldas isa jutule ning kõikvõimalikele tõenditele tuginedes juhtunut. Esialgu sai ta aga standardse vastuse, et pettureid ega raha teekonda ei ole võimalik tuvastada ning kriminaalasja ei algatata.

Samuti palus Roman uurijatel pöörata erilist tähelepanu Peep Patrasonile „ja tema võimalikule seosele organiseeritud petturite grupiga“. Romani teada ei võtnud uurijad toona Patrasoniga ühendust ega kontrollinud tema võimalike seoseid kelmidega.

„Nii et ühel pool on meil petturid, kes toppisid taskusse 85 000 eurot, teisel pool on ausad ettevõtjad, kes samuti teenisid korralikult, ja nende vahel on pensionär, kes jääb kõigest ilma, võlad kaelas,“ võtab Roman kokku.

Ta vaidlustas politsei otsuse prokuratuuris ning sai eelmisel nädalal teada, et kriminaalasi võetakse uuesti menetlusse, et uurida paremini kõiki kelmuse asjaolusid.