Ainult täienduskoolitustega ei teki 45 000 pädevat kriisijuhti ja -spetsialisti, keda Eesti kriisiajal hädasti vajab, kirjutab sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu.

- “Eelmisel aastal valminud riigikogu riigikaitsekomisjoni raport toob esile, et kriisikindluse suurim kitsaskoht ei ole niivõrd tehnika või struktuurid, vaid pädevate kriisijuhtide ja -spetsialistide puudus,” rõhutab sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu.
- Foto: Rasmus Kooskora
Kes peab tagama riigi ja omavalitsuste teenuste taastamise kriisi ajal ja seisma elanikkonnakaitse eest igas Eesti nurgas? Need on 45 000 riigi, omavalitsuste ja elutähtsaid teenuseid osutavate ettevõtete töötajat.
Kas nad on selleks valmis? Mida teha selleks, et nad valmis oleksid? Vajame täiendusõppe kõrvale elanikkonnakaitse erialaõpet kõrgkoolis.
Nii kriisikindlus ei kasva
Täpsemalt: Eestis on üle 2200 avaliku sektori asutuse, lasteaedadest kuni ministeeriumiteni, ja üle 400 elutähtsat teenust osutava ettevõtte. Neis organisatsioonides on kokku 40 000 töötajat, kellele on määratud kriisiaegne roll – näiteks juhtimine või tehniline tugi. Lisaks on neis asutustes umbes 5000 spetsiifilisemate ülesannetega kriiside lahendajat ja/või kriiside juhtimisel osalejat, kes tegutsevad kriisi ajal kriisimeeskonnas, staabis, planeerimisel või mujal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Siseministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega seatakse nõuded varjendite rajamisele ja varjumiskohtade põhimõtetele. Eesmärgi järgi peaks 2034. aastaks olema varjumiskoht tagatud poolele Eesti elanikest.
Siin ei ole midagi võrrelda, tunnistab Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Tarmo Leppoja saates "Kinnisvaratund" varjendite kohta Tallinnas ja Helsingis. Siiski on ka Riigi Kinnisvara uute varjendite ehitamise ette võtnud.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.