Riik seab varjenditele reeglid. 2034. aastaks peaks varjumiskoht olema pooltele elanikele
Siseministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega seatakse nõuded varjendite rajamisele ja varjumiskohtade põhimõtetele. Eesmärgi järgi peaks 2034. aastaks olema varjumiskoht tagatud poolele Eesti elanikest.
Avalikud varjumiskohad on märgistatud rahvusvahelise tsiviilkaitse sümboliga. Enda piirkonna avalike varjumiskohti saab vaadata Maa-ameti geoportaalist.
Foto: Liis Treimann
Kooskõlastamisele saadetud määruse eelnõu on osa mullu sügisel jõustunud hädaolukorra seaduse rakendusaktist, mis täidab samm-sammult seniseid lünki elanikkonnakaitses, olgu varjumist vaja suurõnnetuse, plahvatuse, sõjalise rünnaku või muu ootamatu kriisi tõttu.
Siin ei ole midagi võrrelda, tunnistab Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Tarmo Leppoja saates "Kinnisvaratund" varjendite kohta Tallinnas ja Helsingis. Siiski on ka Riigi Kinnisvara uute varjendite ehitamise ette võtnud.
Valitsus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab ehitust: varjendid, vanade hoonete seadustamine, projekteerimistingimused, ehitusseadustiku muudatused peaksid erinevatest hoonetega seotud nõuetest maha hammustama kuude ja aastatepikkuseid menetlusi.
Aastaid legaliseerimata olnud elamud, samuti garaažid, saunad ja muud väiksemad kinnisvaraobjektid ei pruugi peagi enam omanikele peavalu valmistada. Planeeritavad muudatused ehitusseadustikus vähendavad oluliselt bürokraatiat ning mõnel juhul ei ole enam vaja isegi ehitusluba.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.