Tartu Ringkonnakohus jättis oma tänase otsusega isamaalastest Tartu abilinnapea Priit Humala ja ettevõtja Parvel Pruunsilla õigeksmõistmise korruptsiooniasjas jõusse.

- Isamaa suurtoetaja, ettevõtja Parvel Pruunsild (vasakul) ja tema erakonnakaaslane, valimiste järel taas Tartu abilinnapeaks saanud Priit Humal septembris Tartu ringkonnakohtus.
- Foto: Jassu Hertsmann
Kriminaalkolleegium nõustus varasema maakohtu otsusega ja leidis, et Priit Humalale ei ole võimalik ette heita toimingupiirangu rikkumist ega Parvel Pruunsillale sellele kaasaaitamist.
Ringkonnakohus muutis maakohtu otsust ühe prokuratuuri tõendi lubatavuse osas, leides, et tegemist pole lubatud tõendiga. Tõend oli seotud kaitsepolitsei päringuga sidefirmale, mille eesmärk oli saada ligipääs Humala e-postkastile. Kolleegium leidis, et e-kirjade sisu kogumine üldiselt teenusepakkujalt lihtpäringu alusel ei ole õiguspärane, sest see rikub oluliselt inimese sõnumisaladust.
Otsus ei ole veel jõustunud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mullu
veebruaris mõistis maakohus ametnikuna toimingupiirangu rikkumise süüdistusega Priit Humala ja toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises süüdistatud Parvel Pruunsilla õigeks. Otsuse eri nüansside peale esitasid aga ringkonnakohtule kaebuse nii prokuratuur kui ka kummagi süüdistatava esindajad.
Kui maakohtus peeti selles süüasjas kokku 27 kohtuistungit, siis septembris koguneti ainsale ringkonnakohtu istungile, mille järel tuli kolmeliikmelise kohtunike kolleegiumi lahend nüüd täna.
Süüdistus toimingupiirangu rikkumises
Isamaa liikmed Parvel Pruunsild ja Priit Humal on alates 2024. aasta suvest kohtu all Tartus asuva Eesti Rahva Muuseumi vana hoone pärast. Süüdistuse järgi survestas Pruunsild toonast Tartu abilinnapead Priit Humalat tegema otsuseid, millega saaks Pruunsillaga seotud Sakala korporatsioon Tartus Kuperjanovi tänaval asuva Eesti Rahva Muuseumi vana hoone enampakkumise abil enda kätte.
Süüdistuse järgi mõjutas Pruunsild Humalat, et ta veenaks Tartu linnavalitsuse liikmeid võimalikult kiiresti kinnistu ostmisest loobuma, sest linnal oli ostuks eelisõigus. 2023. aasta jaanuaris Tartu linn kinnistu omandamisest loobuski. Linna loobumise järel korraldas Riigi Kinnisvara AS enampakkumise, mille tulemusel ostis hoone Sakala korporatsiooni vilistlaskogu.
Priit Humalat süüdistatakse Tartu abilinnapeana ehk ametiisikuna suures ulatuses toimingupiirangu rikkumises ja Pruunsilda sellele kaasa aitamises. Kaitsepolitseiamet pidas Pruunsilla ja Humala kahtlustusega kinni 2023. aasta mais. Humal astus seejärel abilinnapea kohalt tagasi. Eelmise aasta veebruaris mõistis Tartu maakohus nii Humala kui ka Pruunsilla õigeks, kõik osapooled kaebasid otsuse edasi ringkonnakohtusse.
Ringkonnakohtu vaidlustes keskenduti peamiselt erinevatele õiguslike tõlgenduste nüanssidele ja eluliste asjaolude üle enam suurt ei vaieldud. Näiteks tõi prokurör Gerd Raudsepp esile, et toimingupiirangu rikkumine on olemuselt peitkuritegu, mille puhul on eriti oluline hinnata kaudseid tõendeid kogumis, kuid tema sõnul maakohus eiras seda.
Pikalt vaieldi selle üle, kas Tartu linnavalitsuses jaanuaris 2023 toimunud koosolek, kus sai selgeks, et linn ei osta ERMi vana Kuperjanovi tänava maja, on käsitletav juriidilises mõttes otsusena ka korruptsioonivastase seaduse tähenduses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna arutati Tartu ringkonnakohtus Bigbanki omaniku ja Isamaa suurtoetaja Parvel Pruunsilla ning endise Tartu abilinnapea Priit Humala korruptsiooniasja, kus tegi istungi lõpus avalduse ka kogu maakohtu protsessi ajal valdavalt vaikinud Pruunsild.
Ärimees Parvel Pruunsilla ja Isamaa poliitiku Priit Humala kohtuasjas väidavad kaitsjad, et Pruunsilla rahaline annetus Humalale ei tähenda, et nad omavahel seotud inimesed on. Seda põhjusel, et Isamaa poliitikud küsivad kogu aeg Pruunsillalt raha.
Parvel Pruunsilla käsitsi oma märkmikku tehtud ülestähendused Isamaa siseelu korraldamisest ja telefonivestlused poliitikutega annavad harukordse sissevaate suurärimehe mõttemaailma ja kinnitust sellest, kus on erakonnas jõuõlg.
Isamaa erakonna kriminaalkahtlustus seisneb selles, et Parvel Pruunsild ja Tõnis Palts on kaasanud erinevaid juriidilisi isikuid ja inimesi erakonnale Isamaa keelatud annetuste tegemisse. Kokku on kahtlustuse järgi tehtud keelatud annetusi umbes 330 000 euro ulatuses, teatas prokuratuur.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.