Saksa idufirma lõi Eesti kaitsetööstuse abiga uue relva

Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas novembris 4,5%, ligi kolmveerand kasvust tuli vaid kahest tegevusalast.

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS) toetab 3,7 miljoni euroga üheksat Eesti kaitsetööstuse projekti, milles enamus on seotud droonide ja küberlahendustega.

Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.

Ilma Ukrainas testimata on väga keeruline oma droone edasi arendada ja on oht konkurentidest maha jääda, rääkis kaitsetööstusettevõtte Defsecintel Solutions juht ja osanik Jaanus Tamm.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.