Aasta eelviimases hommikuprogrammis arutame, milline tõotab tulla uus aasta. Räägime seadusemuudatustest, rahupüüdlustest Ukrainas ja nippidest, kuidas rahaga uuel aastal targalt ümber käia.

- Jekaterina Tint räägib Äripäeva raadio hommikuprogrammis, millise strateegiaga läheb tema vastu 2026. aastale.
- Foto: Andras Kralla
Olulisematest seadusemuudatustest, mis uuel aastal kehtima hakkavad, teeb kell 7.30 ülevaate kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja
Marko Udras.
Milliseks kujuneb aasta 2026 – mis Eesti majandust veab, kui suur on tõenäosus, et Ukrainas saabub rahu ja milline saab olema konkurents kinnisvaraturul, avab kell 8.00 ettevõtja ja
Kaamos Groupi nõukogu esimees
Kaido Jõeleht.
Kell 8.30 jagab aasta suurimaid investorina õnnestumisi, aga ka ebaõnnestumisi rahatarkuse edendaja
Jekaterina Tint. Uurime, millise strateegiaga läheb ta vastu 2026. aastale, mida saavad inimesed ära teha, et raha uuel aastal rohkem kätte jääks ja kuidas rahaga seotud eesmärke seada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigikogu väliskomisjoni esimees
Marko Mihkelson lahkab kell 9.00 arenguid Ukraina rahukõnelustes. Millised on Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi ja USA president Donald Trumpi kohtumise olulisemad järeldused?
Hommikuprogrammi veavad
Mai Kroonmäe ja Stiine Reintam.
Edasi jätkub raadiopäev järgmiste saadetega:
11.00 – 12.00 “Investor Toomase tund”. Mikrofonide ees on investor, finantsökonoomika doktor ja investeerimismenukite kaasautor
Tõnn Talpsepp ning LHV portfellihaldur
Kaius Kiivramees, et võtta kokku lõppev aasta ning prognoosida uut aastat turgudel. Juttu tuleb nii tehisintellektist, USA, Euroopa ja Balti börsidest ning väärismetallidest ning uutest trendidest, kust investor võiks tootlust otsida.
12.00 – 13.00 “Nimed müügitahvlil”. Kordame oktoobris eetris olnud saadet, kus müügikoolitajad
Silver Rooger ja
Mardo Kase Dominate Salesist vaatasid otsa keerulisele, ent igapäevasele nähtusele müügimaailmas, edasilükkamisele.
Arutati, millised on tüüpilised põhjused, miks kliendid otsuseid edasi lükkavad: kas prioriteedid on mujal, tegu on hirmu või ebakindlusega või lihtsalt soovimatusest otse eitav vastus anda. Saatejuhid jagasid praktilisi kogemusi, kuidas neid põhjuseid ära tunda ja milliseid suhtlustehnikaid kasutada, et vestlus ei jääks toppama, vaid liiguks konstruktiivselt edasi.
13.00 – 14.00 “Eetris on turundusuudised”. Kordame käesoleva aasta mais eetris olnud saadet, kus räägiti autoriõigustest seoses muusika, meemide, fotode ja videote kasutamisega.
Hetkel kuum
„Naised tipus“ sarja uus lugu
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates tehti selgeks, millal tohib muusikat turunduses tasuta kasutada ja millal on vaja litsentsi, aga vaadati ka laiemalt visuaalide, meemide ja tsitaatide kasutamist – mis on lubatud, mis mitte ja mis jääb halli alasse.
Külas on Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep, saadet juhib Äripäeva turundusjuht
Keit Alev.
15.00 – 16.00 “Kasvupinnas”. Kordame detsembri alguses eetris olnud saadet, kus teemaks uue põlvkonna põllutehnika ning digilahendused. Saates räägiti nii tehnoloogiainvesteeringute tasuvusest, tööjõu- ja efektiivsusküsimustest kui ka mittetulundusühingu Eesti Digitaalne Agronoomia rollist ühtse digikultuuri kujundamisel.
Stuudios arutlesid
Yara Eesti tegevjuht
Marek Linnutaja ja Wihuri Agri tegevjuht
Kristjan Ruusamäe, saadet juhib
Juuli Nemvalts.
Kuula Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja Järvamaal 104,3 MHz.
Kuulamislingi ja nädala saatekava leiab
siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.