Riigikontroll kritiseerib valitsust inertsist lohiseva eelarve eest
Ühest aastast teise kanduvad summad üha kasvavad ja riigikontrollil on kahtlus, et ministeeriumid peidavad ülekantavasse rahasse lihtsalt raha kärbete eest.
2024. aastal ulatusid riigieelarve kulud pea 18 miljardini, koos ülekantud kuludega isegi 19 miljardini, aga tulud 17 miljardi euroni. Mis toimub, küsib riigikontrolör Janar Holm.
Foto: Raul Mee
Riigieelarvesse kirja pandud kuludest on viimastel aastatel jäänud samal aastal kasutamata 600 miljonit kuni 2,2 miljardit eurot. Tänavusse aastasse üle kantud 1,7 miljardit eurot on ligi 10% eelarve kuludest. Nii inertselt töötavat rahandust ei tohiks riigikontrolöri hinnangul Eestis ajada.
Valitsuse otsus võtta euroreeglitest maksimum ja lasta järgmise aasta riigieelarve märkimisväärsesse defitsiiti on suures plaanis mõistlik, kuid probleem on ikkagi olemas, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikontrolör Janar Holm ütles saates “Kuum tool”, et Eestis peaks riigi rahaasjadest rääkides ütlema ausalt ja julgelt välja ka selle, mida me enam ei tee. “Ilma loobumisgeenita eelarvet korda ei saa,” on Janar Holm kindel.
Kolmapäeval võetakse vastu riigieelarve, mis kõige muu kõrval “ei jäta Reinsalule midagi”, nagu olevat kord kõlanud Kristen Michali valitsuse pressikonverentsil. Kas see päädib lähiaastail vältimatu maksutõusuga?
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.