Valitsuse otsus võtta euroreeglitest maksimum ja lasta järgmise aasta riigieelarve märkimisväärsesse defitsiiti on suures plaanis mõistlik, kuid probleem on ikkagi olemas, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Poliitikutele heidetakse ikka ette, et nad mõtlevad ennekõike järgmistele valimistele ja tegutsevad vastavalt. Niisugune kriitika on põhjendatud – poliitikute silmanägemine tõesti ei kipu lähimast valimispäevast kaugemale ulatuma. Ent kandvat rolli mängivad selles valijad, kes – nii kurb, kui see ka pole – kõigele vaatamata sellist käitumist ikka ja jälle premeerivad.
Kolmapäeval võetakse vastu riigieelarve, mis kõige muu kõrval “ei jäta Reinsalule midagi”, nagu olevat kord kõlanud Kristen Michali valitsuse pressikonverentsil. Kas see päädib lähiaastail vältimatu maksutõusuga?
Riigirahanduse olukord ei luba ettevõtjate kindlustundel paraneda ja majandusel sellest võita. Kaitsekulude suurendamine peabki olema prioriteet, aga see tähendab, et riigi muid kulutusi tuleb kärpida, kirjutab Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Maksupoliitilisi otsuseid ei tohiks teha heitlikult ja ainult ühe kitsa probleemi lahendamiseks, vaid süsteemselt. Järelikult on just nüüd, kui oleme maksurahus kokku leppinud, aeg küps sisukamaks diskussiooniks, kirjutab konsultatsioonifirma TUUM Consulting maksuekspert Kerly Randlane.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.