Pärnumaalt leiti võõra riigi drooni tükk

Droonide põhjustatud häired lennujaamades on reaalne ja tõenäoliselt kasvav probleem, rääkis Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimise osakonna juhataja Mihkel Haug. “Meil ei ole head rohtu kõige negatiivsema ärahoidmiseks,” sõnas ta.

Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.

Möödunud nädalavahetusel sisenes Eesti õhuruumi lühikese vahega mitu drooni. Üks kukkus Venemaa poolel Peipsi järve, teine Võrtsjärve aladele. Kust ja kuidas need droonid tulid, võib selguda alles kuude pärast, rääkis kaitsepolitseiameti büroojuht Harrys Puusepp Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Eile kella kolme ajal helistas kohalik töömees hädaabinumbrile ja andis teada Tartumaal Elva vallast leitud drooni jäänustest, mille ümber oli ka kraater plahvatusest.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.