„Me leiname maailma, mida meile lubati.“ Eesti vajab vähem mürki ja rohkem mõnu

Katrin Karu on maalikunstnik, kelle töid on erakogudes Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal, Jaapanis, Araabia Ühendemiraatides, Kuveidis. "Ükskord oli nii, et et meil oli näitus, tuli Kuveidi printsess, vaatas näitust ja siis näituse lõpuks ütles, et vot seda maali tahab endale," rääkis Karu.

“Ma ei ole absoluutselt ratsionaalne inimene. Ma olen emotsionaalne ja seepärast ma ei investeeri nii palju aktsiatesse, vaid ilusse ja emotsionaalsusesse. Kunsti või muudesse kunstiesemetesse, enda ümbrusesse ja puhkamisse.”

“Täitsa sürr, ma ehitasin lihtsalt oma kuuri ja siis helistati Saksamaa numbri pealt. Ma olin täiesti kindel, et see on mingi skämm,” naerab kunstnik Kuldar Leement. Tegelikult taheti Leementi loomingut igavesti säilitada – kosmoses.

“Miks te ometi siin Eestis olete?” “Meeldib.” “Sa ilmselt ei räägi eesti keelt.” “Räägin.” “See asi, mida sa teed, eestlastele kindlasti ei meeldi.” “Meeldib väga.” “Kauaks sa siia siis veel jääd?” “Ma elan siin.”

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.