- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
Mull lõhkes. Kestlikkuse juhid ja spetsialistid jäävad üleöö töötuks
Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse leevendamine ja ettevõtete kulusurve on Eestis toonud kaasa koondamislaine – suuremad advokaadibürood, ettevõtted ja ka riigifirmad on oma ESG tiimid koomale tõmmanud, tööturule sattunud asjatundjad aga leiavad end külma käest.
Loe AI kokkuvõtet
Euroopa Liidu otsus leevendada kestlikkusaruandlust ja majandusraskuste surve on Eestis kaasa toonud koondamislained suurtel advokaadi- ja konsultatsioonifirmadel, nagu PwC ja KPMG, samuti mitmetel era- ja avaliku sektori organisatsioonidel. Selle tulemusena on mitmed ESG juhid tööta jäänud, sealhulgas ka need, kes ainult aruandlust ette valmistasid. Ursula von der Leyeni püüdlus lihtsustada regulatsioone oli esimene hoiatusmärk. Tegelikult peavad ainult suured börsifirmad jätkama ESG raportite koostamisega, kuid paljud ettevõtted pole näinud selles sisulist väärtust. Töötukslangenud spetsialistid nagu Gerda, Anna ja Triin on leidnud end keerulisest tööturuolukorrast, kus konkurents on tihe ja ettevõtted kärbivad jätkusuutlikkuse meeskondi. Konsultant Diana Paakspuu soovitab siiski ESG sisulist jätkamist, sest see võiks anda ettevõtetele konkurentsieelise.
Üleöö laekunud koondamisteade tuli šokina neljale Äripäevaga rääkinud endisele ESG-juhile. Ka suured advokaadifirmad on jätkusuutlikkuse tiime kärpinud.
Märgid koondamislaine saabumisest olid tagantjärele vaadates selgelt õhus. Juba eelmise aasta novembris ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et tahab lihtsamaks muuta kolme peamist jätkusuutlikkuse direktiivi, sealhulgas kestlikkusaruandlust. Veebruaris raputaski paarisadat Eesti ettevõtet Euroopa Liidu otsus lõdvendada ESG aruandlust. Seni elasid firmad teadmises, et peavad kas sel või tuleval aastal ESG tegevuste ja eesmärkide kohta standardis näpuga järge ajades aru andma, aga nüüd enam ei pea.
Samal ajal on kiratsev majandus sundinud asutusi kuluridu erilise hoolega jälgima. Nii ongi mitmed ESG-juhid era- ja avalikus sektoris sule sappa saanud.
Ootamatu teade
Mitu Äripäevaga rääkinud koondatut jäävad anonüümseks, kuna kardavad, et niigi keerulises turuseisus läheb juhtkonna otsuste kritiseerimine neile kalliks maksma.
Gerda* alustas ESG-juhina suures transpordifirmas tööd tänavu jaanuaris, tema tiimi värvati veebruaris veel kaks inimest. Tema ja üks ta tiimiliikmetest koondati enne katseaja lõppu aprillis. Kolmest üks jäi tööle. “Ma olin väga segaduses ja pettunud, kui ma selle teate sain,” ütleb ta. Ta sattus liituma halval ajal – uue juhi ja märgatavalt muutunud juhtkonna koosseisuga tõmmati kestlikkusele vesi peale.
ESG kolm põhikomponenti
Environmental (keskkond) – kuidas ettevõte mõjutab loodust: süsiniku jalajälg, jäätmekäitlus, energia- ja veekasutus, bioloogilise mitmekesisuse kaitse jms.
Social (sotsiaalne) – kuidas ettevõte suhtleb töötajate, klientide, kogukonna ja teiste sidusrühmadega: töötingimused, mitmekesisus, võrdsus, andmekaitse, tarneahela eetilisus jms.
Governance (juhtimine) – kuidas ettevõtet juhitakse: juhatuse koosseis, ärieetika, läbipaistvus, korruptsioonivastased meetmed, sisekontroll jne.
Finantsasutuses üheksa kuud kestlikkusaruannet ette valmistanud Anna* ei osanud samuti töötuks jäämist ette aimata, olgugi et maikuus, mil teade tuli, teadis ta küll, et firma ESG-kohustused lükkuvad edasi ja tõenäoliselt kaovad sootuks. “Minu jaoks oli see negatiivne uudis, tuli kohe pisar silma ja võtsin raskelt vastu,” tunnistab ta.
Ele Praks töötas Riigi Kinnisvaras (RKAS) ESG projektijuhina kaheksa kuud, eelmisest septembrist tänavu aprillini. Veel kaks nädalat enne koondamisteadet pidas Praks juhiga arenguvestluse, kus arutati ka palgatõusu. “Koondamine tuli suhteliselt ootamatult.”
Triin* töötas telekomifirmas jätkusuutlikkuse juhina pisut üle aasta, kuid lõi enne seda aktiivselt kaasa firma vabatahtlikus roheklubis. Jõulupuhkuselt tagasi tulles ei astunud ta vastu uuele aastale, vaid viimastele töönädalatele. “Ma olin ikkagi täiesti šokis,” meenutab ta. “Siis käib sada mõtet peast läbi: mis mu kodust saab, kuidas ma materiaalselt toime tulen, mis edasi saab.” Koondamisvestlus juhiga kestis alla kümne minuti.
Oleks ma ise ettevõtja, oleksin samasuguse otsuse teinud. Ei midagi isiklikku, just business.
koondatud ESG-juht
Äripäevaga rääkinud inimesed pole ainsad, kes on valusa teate saanud. Suure neliku audiitorfirmadest on PwC ja KPMG oma ESG-tiimi koomale tõmmanud. Kestlikkusvandeaudiitorid auditeerivad nüüd börsifirmasid või on tagasi liikunud finantsaruannete peale.
KPMG finants- ja kestlikkusaruandluse teenusliini juhi ja eksperdi Siim Kannistu sõnul on neil konsultatsiooni poolel kaheksast tuumikliikmest alles jäänud kuus. Ühe koondasid nad mais ja teise augustis.
Hetkel kuum
PwCs on viieliikmelisest konsultatsioonitiimist koondatud pea kõik inimesed. PwC ESG juht Merili Vares ütleb lakooniliselt, et nad järgivad turgu ja teevad värbamisotsused selle järgi.
EY pole ESG-meeskonda hõrendanud, vaid tahab hoopis laieneda, kuid nemad töötavad üle Baltikumi ja kasutavad eksperte teistest riikidest. “Oleme tiimi teadlikult samm-sammult arendanud. Kui kliente tuleb juurde, kasvab ka meeskond,” ütleb EY Baltikumi kliimamuutuste ja jätkusuutlikkuse teenuste meeskonna juht Elina Vahi.
Suurtest büroodest neljas, Deloitte, pani eelmise aasta oktoobris Eestis üldse uksed kinni.
Euroopa annab järgi
ESG kiirelt kustunud tähelennul on kolm põhjust: lõdvenevad Euroopa regulatsioonid, majandusraskused ja juhtide meelsus. Neist esimest näevad kõige selgemalt advokaadi- ja konsultatsioonifirmad.
Koos kestlikkusaruandluse kohustuse kadumisega loobuvad ettevõtted raporteerimisest – vabatahtlikult ei soovi nad seda teha. “Ei nähta sisulist väärtust ESGs,” tõdeb konsultatsioonifirma Miltton jätkusuutlikkuse strateeg-konsultant Diana Paakspuu.
Kui veebruaris tuli Euroopa Komisjon lihtsustuspaketiga välja, valitses Eesti ettevõtete seas segadus ja tegevused pandi pausile, et mõelda, kuidas edasi, kirjeldab Paakspuu. Suurfirmad, kes oleksid pidanud selle aasta kohta aru andma ehk kes juba valmistusid raportiks, otsustasid tema sõnutsi talvel valdavalt jätkata, et vältida olukorda, kus kohustus püsib, ent nad pole piisavalt tempokalt edasi liikunud. Kevadel sai siiski selgeks, et ulatuslikud järeleandmised tulevad ja Eestis kaob nõue pea kõigil peale börsifirmade. Niiisiis lasevadki ettevõtted ESG juhte lahti, on pannud tegevusi pausile või jätkavad rahulikumalt, märgib Paakspuu.
Drastilist kukkumist on tunnetada: Milttonis on uute kestlikkus-konsultatsioonide päringute maht vähenenud kaks korda. KPMG näeb, et turu maht on kukkunud viis kuni kümme korda.
Kes on suurfirma, ekspordib või kuulub suurtesse tarneahelasse või rahvusvahelisse kontserni, peab kestlikkusteemadega ikkagi jätkama, toonitavad nii konsultandid kui ka audiitorid. Põhjanaabrid pole ESG-teemasid sugugi kokku tõmmanud, ütlevad Milttoni konsultandid Soome peakontoris.
Mis muutus?
Sel aastal avaldasid esimest korda auditeeritud kestlikkusaruande kümme Eesti börsifirmat ning järgmisel aastal oleks neile pidanud lisanduma veel ligi 250 suurfirmat. Nüüd tehakse aga Euroopa Liidus regulatsioone ümber ja kohustus kaob pea kõigil Eesti ettevõtetel.
Veebruaris tuli Euroopa Komisjon välja kestlikkusaruandluse lihtsustusideedega. Kui seni pidi aruandluskohustus tulema kolme lainena – sel aastal suured börsifirmad, järgmisel aastal suurfirmad ja seejärel börsil noteeritud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted –, siis nüüd tahab komisjon lained ära kaotada.
Teise ja kolmanda laine kohustus lükati esiti kaks aastat edasi, kuid suure tõenäosusega kaob see sootuks ära. Arutelu selle üle, kui kõrgele tõsta kohustuslaste lävendit, alles käivad. Eestis jäävad ilmselt oma tegevustest raporteerima suuremad börsifirmad, näiteks Infortar, Tallink ja TKM Grupp.
Lihtsalt üks rida Excelis
Sule sappa saanud ESG juhtidele sai saatuslikuks ka juhtide skeptilisus, isegi vastumeelsus kestlikkuse suhtes. Samuti pingelisem majandusolukord.
Logistikafirmas töötanud Gerdal tekkis värelus märtsis, kui selgusid esimese kvartali majandustulemused. Firmas koondati poole aasta jooksul mitme riigi peale kokku paarsada inimest, nende seas ka juhte. Gerda otsene juht toetas teda ja uskus ESG vajalikkusesse, ent lõpuks taandus kõik numbritele. “Sorry, sa oled lihtsalt üks rida Exceli tabelis,” öeldi talle. Samal ajal kasvas personal mõnes muus osakonnas märgatavalt.
Gerda ei uskunud, et ESG üksus päris ära kaotatakse, kuna ärikliendid küsivad pidevalt infot ja turuliidritest võimalikud partnerid nõuavad enne lepingule allakirjutamist rangeid ESG eesmärke, tegusid ja tõestusi. Seda sõltumata poliitilistest otsustest Euroopas. “Eriti huvitav on see, et praegu te kaotate ära meie üksuse, samal ajal see on üksus, mis aitab sellistel klientidel meieni jõuda,” ütles ta juhtidele.
Gerda proovis juhte veenda, et ESG andmeid ja tegevusi ei saa pastakast välja imeda, vaid neid peab päriselt ette näitama. Üks peamisi puudujääke, mis vajas teravat tähelepanu, oli tema arvates ligipääsetavus. Tegevjuhti see aga tema sõnul ei kõigutanud. “Tegevjuht ütles, et kui tuleb trahv, siis tuleb trahv, siis maksame selle ära ja üritame kuidagi venitada nõudmiste täitmisega.”
Ei nähta sisulist väärtust ESGs.
konsultatsioonifirma Miltton jätkusuutlikkuse strateeg-konsultant
Ka telekomfirmas töötanud Triin põrkus vastu juhtide vastumeelsust. Firmat tabas eelmisel aastal mitu suurt struktuurimuutust: muutus omanik, Eesti tütarfirmas vahetus tegevjuht ja suur osa juhtkonnast. Aasta alguses koondati Eesti üksuses mitukümmend inimest. Sõnades jätkusuutlikkust tähtsustati, kuid tegudeni ei jõutud, möönab Triin. Visioon, strateegia ja fookusteemad jäid kõik tema kanda. Ta ei eeldanud, et juhid teemat täielikult mõistaksid, ent ootas toetust. “Ma tundsin ennast ikkagi päris üksi.”
See, et juhid ei pannud paika selgeid ootusi ega ülesandeid, sundis Triinu tegutsema igal rindel: ta koostas strateegiat, kogus firmas ESG andmeid, aitas emaettevõttel kokku panna kestlikkusaruannet, suhtles partneritega, andis turundusnõu ja vedas eest projekte. Nii ei jõudnud ta aastaga käega katsutavate tulemusteni, mistõttu usub, et teda oli kergem koondada. Oleks ülemus teda suunanud, võinuks ta fookust täpsemaks seada.
Riigi Kinnisvara ridadesse kuulunud Praksi ja finantsettevõttes leiba teeninud Anna ülesanne oli ette valmistada kestlikkusaruannet. Kuna mõlema asutuse jaoks lükatakse esialgu kohustust edasi ja suure tõenäosusega langevad nad kohustuslaste nimekirjast üldse välja, polnud üksnes raporteerimisega tegelevaid inimesi enam vaja.
Anna adub, et tema koondamine oli pragmaatiline valik. “Oleks ma ise ettevõtja, oleksin samasuguse otsuse teinud. Ei midagi isiklikku, just business (lihtsalt äri – toim),” nendib ta. Annal olid küll plaanid, kuidas pärast kohustuse kadumist ESGga ettevõttes jätkata, kuid sellega tööandja kaasa ei läinud.
RKASist lahkunud Praksi ülesanded jagati kolleegide vahel laiali. Sedasi muutus tööjaotus isegi sujuvamaks, hindab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik. Ettevõtte strateegiajuht Kristin Tuule lisab, et kestlikkusteemad jäävad neil fookusesse ja otsus Praksi koht koondada tulenes töökorralduse ümbertegemisest. Praks ei heidagi kolleegidele ja asutusele tegevusetust ette, vaid pigem kiidab neid, samuti tõdeb, et miinuses olev riigieelarve paneb RKASile piirid.
Diana Paakspuu konsultatsioonifirmast Miltton usub, et nüüd, mil lihtsustatakse nõudeid ja enamikul ettevõtetest kaob kohustus, tasub ESGga ikkagi sisuliselt jätkata. “On hea võimalus võtta maksimum ESGst välja. Tegeleda teemadega, mis on sinu ettevõtte jaoks päriselt olulised, ei pea tuhandet andmepunkti raporteerima,” sõnab ta.
Vaikus tööturul
Keegi neljast Äripäevaga rääkinud ja töötuks jäänud endisest ESG juhist pole uut töökohta leidnud. Nad on pisut kandideerinud ja mõnel intervjuul käinud, kuid tulutult. Tööturg on kestlikkuse valdkonnas küllastunud ja konkurents vähestele kohtadele tihe, näevad nad. “Igalt poolt, kuhu olen kirjutanud, on mulle öeldud, et praegu me ei otsi kedagi. Just tõmmatakse koomale või saavad nad oma jõududega hakkama,” kirjeldab Gerda. Sama näeb Praks. “Ma alguses olin päris optimistlik, aga nüüd võib-olla enam mitte nii väga,” lausub ta.
Ma alguses olin päris optimistlik, aga nüüd võib-olla enam mitte nii väga.
koondatud ESG-projektijuht
Jätkusuutlikkus on neile kõigile siiski südamelähedane. “Ma ei viitsi üles tõusta hommikul voodist selle jaoks, et minna kellelegi teisele, kes on juba miljonär, lihtsalt raha teenima,” räägib Triin.
Annale on tulnud teistesse valdkondadesse pakkumisi, millest ta on keeldunud. “Ma arvan, et tuleb sihikindlalt jätkata, küll leidub see õige, hingelähedane,” lausub ta.
* Nimi muudetud, kuid isik on toimetusele teada.
Seotud lood
Pidage mind naiivseks või optimistiks, aga uskusin talvel, et kestlikkusaruandlus muutub peagi mõistlikumaks. Täna tõden, et eksisin, kirjutab Kestlikkusuudiste juht Karmen Laur.
Eestis peaks kestlikkusaruandluse puhul küsima mitte, kuidas vähem teha, vaid kuidas teha paremini. Niisugune aruandlus näitab kätte raiskamise kohad ja aitab muuta äri tulevikukindlaks, kirjutab PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu.
Muutuste ja ebakindluse perioodid pakuvad ainulaadset võimalust edumaa ja konkurentsieelise saavutamiseks, kuid selleks tuleb tegutseda ennetavalt. See kehtib ka ESG-aruandluse kohta, kirjutab SEB korporatiivklientide jätkusuutlikkuse nõustamisjuht Jelena Torim.
Valitsus kiitis heaks kestlikkusaruandluse edasilükkamise kahe aasta võrra, see otsus puudutab ligi 300 Eesti ettevõtet.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Enimloetud
2
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele