Riigi IT-käki kohtusse viinud korteriühistu sai uue võimaluse
Kunda korteriühistu haldur ei leppinud ebaõiglusega, mis mullusel kortermajade renoveerimistoetuse jagamisel ilmnes, ning sundis pärast pikka vaidlust riiki oma otsust muutma. Ta loodab, et see julgustab teisigi ühistuid astuma riigi vastu.
Mullu sügisel kartis Kundas asuva Pargi 8 korteriühistu haldur Kairi Raudberg, et vaatamata pingutustele jääb vilets maja renoveermiata, siis nüüd on väljavaated juba palju paremad.
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Kui toetusmeetme eesmärk on muuta korterelamud energiatõhusamaks, siis tuleb luua tingimused, et kõnealune meede ise ka tõhusalt selles suunas viiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Mitmed renoveerimistoetusest ilma jäänud korteriühistud peavad süüdlaseks neid ebaõiglaselt ukse taha jätnud taotlussüsteemi. Nüüd nõustus selle seisukohaga ka õiguskantsler, kes soovitab ministril toetuse jagamise kord ümber teha.
30ndates Liina ja Madis* ostsid Keilas korteri plaaniga see remontida ja välja üürida. Kui remont oli jõudnud lõpusirgele, käis ootamatu pauk: elamu kõrgeimal korrusel langes korteri laest suur betoonplokk.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.