Eesti väikesaar seadis 2030. aastaks suure eesmärgi
Unistus diislivabast saarest on püüdmiseks, kuid kohapeal tuulegeneraatorit parandada on keeruline, mistõttu ootavad ruhnlased võimsamaid akupanku, et päiksetoitel küla ei klõpsaks pimedaks.
Umbes 12 aastat tagasi töötas saarel saekaater, millel on 55 kW elektrimootor. “Kui me nüüd otsustasime sellele ehitusmaterjali tegemiseks hääled sisse panna ja nuppu vajutasime, oli terve küla, klõps, pime,” meenutas Marten Riisenberg.
Foto: Erakogu
Ruhnu eesmärk on olla aastaks 2030 vaid taastuvenergiat tarbiv saar.
“Ma andsin oma ettevõtte juba mõne kuu eest edasi. Mõtlesingi, et millal see nüüd ometi välja tuleb. Mind ikka samastatakse rullmassaažiga, aga Ruhnu saarel see enam nii ei ole. Olen siin lihtsalt Kee.”
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.