Tallinna trendika kvartali taga peitub skandaalse inseneri suur edulugu

Ettevõtja, Marie Curie õpilane, eksiilvalitsuse minister ja kirjanik Oskar Lõvi oli inimene, kellel õnnestus 1930. aastatel kiusliku Nõukogude võimuga Eesti piimatoodete ekspordis kokkuleppele saada. Punaarmee tulekuga sai Lõvist aga uute kommunistlike peremeeste verivaenlane.

Pärast Peterburi konsulaadi sulgemist jäi alles vaid üks hoone, mille fassaadil oli kolm Eesti lõvi. See on gooti stiilis „pilvelõhkuja“ – Nikolai II aegse kuulsa piimandus-kaubandusühistu Pomeštšik maja. Selle rajajal õnnestus ühendada Balti mõisnikud ja 1920. aastal oleks ta Tallinnast peaaegu varastanud kuulsa „Surmatantsu“.

Peaaegu iga Pärnu elanik ja ka paljud külalised teavad Villa Ammendet – hotelli ühes Eesti luksuslikumas vanas häärberis. Aga kes oli selle ettevõtlik ja võimukas omanik, kelle nimi kõmises kunagi Peterburist Briti meredeni?

2024. aasta augusti alguses tekitas palju kära konjunktuuriinstituudi avaldus, et Eesti liigub viie Euroopa kallima riigi hulka. 1927. aastal peeti noort Eestit seevastu üheks odavaimaks riigiks maailmas, vähemalt nii kinnitas riigi juhtiv statistik Albert Pullerits. Millised olid siis rahvamajandus, palgad ja hinnad?

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.