- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
Juhid mudivad töötajaid tagasi kontorisse. “Kodus diivani peal ei juhtu mitte midagi.”
Ettevõtete juhid mudivad töötajaid veidi rohkem kontoritesse tagasi, aga mitte ka nii palju, et kõiki seal oma laud ootaks.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti ettevõtete juhid, nagu Infortari esimees Ain Hanschmidt, survestavad töötajaid rohkem kontoritesse naasma, leides, et seal saavutatakse suurem efektiivsus. Hanschmidt rõhutab, et kodus töötamine ei asenda kontori dünaamikat ja eesmärkide saavutamist. Kuigi paljud firmad, nagu Ericsson ja Elisa, toetavad hübriidtööd, on nad kehtestanud kontoriskäimise soovitused, hoides paindlikkust. Seega sõltub kontoris olemise sagedus tihti töötajate enda eelistustest ja ettevõtte vajadustest, eesmärgiga säilitada töö kvaliteet. Paljud ettevõtted, sealhulgas Wise ja Swedbank, rakendavad vabade töökohtade süsteeme, et soodustada paindlikkust ja ruumikasutust.
Töötajate efektiivsus on kontoris suurem, leiab raudkindlalt Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt. “Me eelmine aasta kasvasime 1,4 miljardi pealt peaaegu 2,7 miljardi juurde. See, et istud kodus diivani peal ja loodad, et see lihtsalt juhtub – ei juhtu. Pead ikka 110% pühenduma,” sõnas ta.
Hanschmidt ütles, et neil ei ole probleeme sellega, et töötajad ei käiks kontoris, sest neil on motiveeritud inimesed, kes tahavad püstitatud eesmärke ja strateegiaid ellu viia. Kontoris ei piisa ka näo näitamisest ja tooli soojendamisest, ka seal olles peab ikkagi pingutama ja töötama.
Eesti ettevõtetes ei ole rangeid reeglid selle kohta, kui palju peab kontoris käima või kui palju tohib kodunt tööd teha. On põhimõtted, kokkulepped ja soovitused. Nii on enamikus ettevõtetes soovitus käia kontoris siis, kui on koosolekud, rühmatööd või vestlused tiimijuhiga. Ülejäänud ajal otsustab töötaja oma töötamise koha nii, nagu ise paremaks peab. Siiski selgub, et juhid ootavad töötajaid kontorisse natuke rohkem, kui nad praegu käivad, ja mitmed ettevõtted on asunud selleks ka selgemaid kokkuleppeid sõnastama
Muutused väikeste sammudega
Tootmisettevõte Ericsson tegi möödunud aasta suvel kaugtöö põhimõttes muutuse. Senine 50 : 50 kontori- ja kaugtöö jaotus muutus 60 : 40 põhimõtteks ehk nädalas peaks töötaja kontoris käima kolmel päeval. See muudatus ei tekitanud ettevõttes probleeme, ütles ettevõtte juht Sirli Männiksaar.
Telekomifirmas Elisas hakati eelmise aasta lõpus arutlema, milleks sobib paremini kaugtöö ja millal oleks vaja olla kohal, teha lähitööd. Tegevjuht Andrus Hiiepuu ütles, et täpseid reegleid pole Elisa veel paika saanud, kuid olemuselt on nad hübriidtöö poolt. “Me ei saa jääda kinni sellesse, et teeme kõiki asju 100% kaugtööna, sest lähitööl on oma väga selge väärtus,” sõnas Hiiepuu. “Meie eesmärk on jõuda kuskile keset küla kiriku ehitamisega,” tunnistas Hiiepuu. Tema ise on üle poole ajast lähitööl.
Lähitöö – nõnda nimetab Elisa kontoris käimist, partnerite ja klientidega kohtumist ning konverentsidel ja koolitustel osalemist.
“Me lähtume hästi tugevalt sellest, et me ei pea taga ajama konkreetselt mingit tundide hulka, mida teha kaug- või lähitööna, vaid keskenduma tegevustele, mis loovad väärtust nii kaug- kui lähitöös,” sõnas ta. Need tegevused, kuhu on kaasatud kas või ainult üks inimene veel, on soositud lähitööna.
Mida töötajad teevad, seda samas ei mõõdeta, kõik põhineb usaldusel, ütles Hiiepuu. “Sul on ühelt pool vabadus teha kaugtööd ja teiselt poolt vastutus ka, et me kasutaks ära kogu selle väärtuse, mida pakub lähitöö.” Ta usub, et lähitöö abil saavutab ettevõte paremaid tulemusi ja organisatsioon suudab olla loovam.
Hiiepuu näeb kaugtöö miinusena, et ettevõtte organisatsioonikultuur võib kokku vajuda. Virtuaalselt saab kontorikultuuri säilitada, aga töötajate vahetumisega jääb areng paigale, ütles ta.
Silma tuleb ka vaadata
IT-firma Oixio juhi ja parima juhi tiitlit kandva Ivo Suursoo sõnul hinnatakse ettevõttes hübriidtööd väga kõrgelt. “Aga nii nagu teised ettevõtted, nii ka meie tahame aeg-ajalt inimesi kokku saada,” ütles ta.
Oixio hea tava on, et tiimid tulevad kontoritesse kokku koosoleku päevadeks, samas pole see kivisse raiutud kokkulepe. Kodunt tuleb välja astuda ka siis, kui tuleb klientidega kohtuda, kuigi ka seda võib teha kaugtööna, kui see kliendile sobib. Kuna ettevõtte kliendid on üle Eesti laiali, hoiab see oluliselt aega kokku, ütles Suursoo.
Need Oixio töötajad, kes suhtlevad klientidega, registreerivad oma tööaega ning neil on selged tulemusmõõdikud, mistõttu on ebaoluline, kus tööd tehakse, ütles Suursoo.
Tehnoloogiaettevõtte Wise’i 2000 töötajat peavad kontoritee ette võtma siis, kui seal on mõni kindel eesmärk või tegevus plaanitud, muidu sõltub kontoris käimine töösuhete tiimi juhi Brett Lemsalu sõnul töötaja enda tööstiilist, vajadustest ja eelistustest, aga ka kokkulepetest.
Täpset numbrit, kui palju päevi nädalas peab kontoris käima, ei ole paigas, kuid Wise ootab, et töötajad ikkagi vahel käiksid kontoris, kinnitas Lemsalu. Kui kokkulepped on tiimi sees tehtud, siis nendest kinni pidamine on oluline. Samas ei jälgi Wise ise kuidagi seda, kui palju keegi kus tööd teeb. Lemsalu ütles, et töö tegemise kohast olulisem on selle kvaliteet, mille kontrollimiseks on süsteemid olemas.
Kodukontori miinus
Kui täielikult kodukontoris töötav inimene põleb läbi, siis seda on distantsilt märgata väga raske, tõdes Oixio juht Ivo Suursoo. Mõningaid selliseid juhtumeid on ka Oixios olnud. Kodukontori varjukülg ongi see, et ei näe, kas teisel pool on inimesega kõik korras.
Elisa juht Andres Hiiepuu leiab, et kontoris käimine ning kolleegidega näost näkku vestlemine aitab ära hoida vaimse tervise probleeme ja üksildust, aga ka organisatsioonikultuuri muresid. Ekraani kaudu ju muresid ei tunneta, ütles ta.
Wise ennetab töötajate läbipõlemist ja kodukontoris eraldatust soovituslike üks-ühele vestlustega, mis võiksid toimuda kord nädalas füüsiliselt kontoris või kas või läbi kaamerasilma Teamsis. “Kui inimene kodus töötab, siis ei tohiks ta jääda päris tähelepanuta,” ütles Wise’i töösuhete tiimi juht.
Kus on töö tõhusam?
Juhid usuvad, et mõned tööülesanded on võimalik kodus täita paremini kui kontoris, näiteks kui on vaja sügavalt keskenduda. Ent siingi on erandeid: kui kodus on näiteks lapsed või lemmikloomad, kellega peab vahel tegelema, siis ei ole efektiivsus kõige parem, rääkis Wise’i töösuhete tiimi juht enda kogemustest. „Me usaldame, et töötajad suudavad ise või tiimijuhi kaasabil hinnata, millised tööviisid neile kõige paremini sobivad,” ütles Lemsalu. “See, kas töötajate efektiivsus kodukontoris suureneb, on väga individuaalne.”
Ain Hanschmidt leiab, et kõik töötajad on efektiivsemad just kontoris. “Kui kontoris on inimesed koos, saavad kokku, siis on võimalik igasugust know-how'd ja teadmisi edasi anda,” ütles Hanschmidt. Töötamine ühe katuse all tekitab töötajate vahel sünergiat ja efektiivsust, arvab ta. Kodukontor ja Teamsi-laadsed suhtlusvahendid on tema meelest väga head paindlikkuse tekitamiseks, aga need on siiski lihtsalt abivahendid.
Hanschmidt ise käib alati kontoris ning ta leiab, et kodus olles võivad töötajad olulisest informatsioonist ilma jääda. “Või hakkavad mingil hetkel igasugu kolle välja mõtlema,” nentis ta.
Kes suudab kodukontoris oma tulemused ära teha, sellega on kõik hästi: “Meid huvitavad tulemused ja eesmärgid, et me ei ole kontrollifriigid,” ütles Hanschmidt. “Ma ei tule tööle sellepärast, et keegi mind kontrolliks. Ma tulen tööle, et oma asjad ära teha. Minu arust on hea näide see, kui NASA koristaja käest küsiti, et mis tööd ta teeb ja ta ütles, et aitab inimesi Kuu peale saata. Tegelikult on jube oluline, kui inimesed töötavad ja teavad, et tänu tema tööle meie bilansimahud kasvavad, meie efektiivsus tõuseb, äri laieneb,” sõnas ta.
LHV tahab inimesi kontoris näha
LHV Groupis on põhimõte: kui ettevõte tahab kasvada, tuleb olla efektiivne ja näidata tulemusi. Kui töötaja soovib vaid kodukontoris olla, siis tõenäoliselt ei ole ka töötulemus kõige parem, ütles LHV personalijuht Age Leedo. Tema sõnul ootab ettevõte seepärast, et töötajad käiksid ikkagi kontoris, kuid kodukontori tegemine pole keelatud ega midagi harva esinevat.
Ettevõtte-ülest mustvalget kodukontori poliitikat pole aga täpselt paika pandud ning töötaja teeb kokkuleppeid otseste juhtidega.
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu kinnitusel on eelkõige oluline eesmärkide saavutamine. “Täiskasvanud inimestel on oma otsustamisvabadus ja -loogika,” ütles ta. Küll aga peab iseseisvusega kaasas käima vastutus. “Seda et paberi kaudu ülitäpselt juhtida, sellesse me ei usu.”
Üldiselt leiab Toomsalu, et töötaja võib olla, kus tahab, kuniks ta sellest ka teada annab. “Vahet pole, mis on tööstiil, ma lihtsalt rõhutaksin kolm korda, et tulemus loeb,” ütles ta.
Isiklik töölaud pole enam teema
Paljudes ettevõtetes on loobutud põhimõttest, et igal töötajal peab olema oma töölaud. Infortaris on siiski igale inimesele oma koht: “Mitte, et sa tuled tööle ja pead selle koha pärast ka veel võitlema,” sõnas Ain Hanschmidt.
Oixios on selline süsteem, kus töötajad saavad ise valida, kas nad soovivad endale isiklikku lauda või mitte. Firma juhil Ivo Suursool näiteks oma lauda pole ja tema on umbes kahel päeval nädalas kodukontoris.
Teistes ettevõtetes on aga vabalt istumise süsteem. Wise kolib peagi uude Krulli kvartalis asuvasse kontorisse ning 2000 töötaja jaoks on seal 1200 töökohta laua, tooli ja monitoriga. Selline vaba laua süsteem on Wise’i Tallinna kontoris ka varem olnud ja töösuhete tiimi juhi Brett Lemsalu sõnul ennast igati õigustanud. “1200 on optimaalne arv, arvestades igapäevast kontoris olevate inimeste arvu,” ütles Lemsalu. Wise lubab töötajatel töötada ka 90 päeva aastas välismaal ja inimesed kasutavad seda võimalust. Seega ei ole mõttekas kohti tühjana hoida.
Ka Elisas ja Ericssonis pole kindlaid töökohti. Elisa juhi Andrus Hiiepuu sõnul on isiklik laud muutumas luksuseks, kuid töötajad tulevad kontorisse ka eesmärgipäraselt peamiselt kohtumisele, vestlustele, koosolekutele või rühmatöödele, mitte oma laua taga istuma.
Ericssonis saab töökohta broneerida rakenduse kaudu. „Paljude töötajate „töökoht“ ongi ka asukoha mõistes hübriidne, see tähendab, et nad töötavad nii kontoris, laboris, tootmises või laoalal,“ sõnas ettevõtte juht Sirli Männiksaar.
Swedbanki tuliuues kontoris Arteri kõrghoones on aga selline tehnoloogiline lahendus, kus esimesel korrusel saab ülevaate, kus on vabad kohad – nagu parkimismajades on parkimiskohtade kohal roheline tuluke, mis viitab, et koht on vaba. “Kui sa näed, et sinu tsoon on väga kinni, siis sa võid täiesti rahulikult vaadata andurite järgi, kuhu on võimalik minna,” selgitas panga juht Olavi Lepp.
Ka ministeerium töötab kodust
Kliimaministeeriumis lepivad töötajad kaugtöö võimalused täpsemalt kokku otseste juhtidega. Sellist kuldreeglit, kui palju võib nädalas kodukontorit teha, ei ole paika pandud. „Anname endale aru, et hübriidtöö on tulnud, et jääda,“ ütles kliimaministeeriumi personalijuht Ingrid Saar. Tema sõnul on ministeeriumile oluline, et nende seatud eesmärgid saaksid täidetud.
Ministeeriumide ühishoones on kliimaministeeriumile kohti kokku 199, kuid jaanuari seisuga töötas asutuses 274 inimest. Seega pole igale töötajale isiklikku töölauda ette nähtud.
Seotud lood
Astume ühes pealinna büroohoone koridoris, sammud kaiguvad pikas tühjas koridoris vastu. Tallinna ärikinnisvara omanikud peavad enam kui 100 000 tühja ruutmeetri täitmiseks praegu teravat võitlust.
Väikesest Tallinna südalinna kvartalist on kujunemas Eesti finantskeskus – siit on üksnes tänavu pumbatud kohalikku majandusse üle 5,1 miljardi euro. Uued kerkivad kõrghooned tõotavad Maakri tänava sisu ja iseloomu kõvasti ümber kujundada.
LHV ei takista töötajatel kodukontoris olemist, kuid ettevõte peab oluliseks, et sellest räägitakse ja kokkuleppeid tehakse, rääkis LHV personalijuht Age Leedo.
“Seoses kodus töötamisega on paljudes ettevõtetes inimesed üksteisest kaugeks jäänud ja tiimitunnet ei ole enam,” jagasid Kaamos Groupi osanikud ja õed Teele Jõeleht ja Juulika Vahter pereettevõtlusele keskenduvas saates “Võitjate põlvkonnad”.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Enimloetud
2
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele