„Suhkur voolab meie soontes.“ Rootsi kondiitriperekonna järglane avas Toompeal äri
„Kas te tõesti tulite Rootsist Eestisse, et kaneelisaiu küpsetada?“ imestas Maria Mathilda naaber, Toomkiriku preester. Maria Mathilda Matejić, kes kuulub Skandinaavia kondiitrite perekonda, avas tõepoolest detsembris Toompeal pagaritöökoja. Ta usub, et ka kriisi ajal leiab äri oma niši.
Kaarel on investori rollis ning Maria Mathilda toimetab ahju juures kui ka leti taga.
Foto: Liis Treimann
Väikeses vanas majas Piiskopi aia juures põlevad taas tuled. „Minu ülesanne on muuhulgas uudishimulikke ära ajada, kui me oleme suletud. Nad näevad aknast, et sees on hubane ja küpsetatakse kukleid, ning tahavad kindlasti sisse tulla, isegi kui uks on lukus,“ räägib Kaarel Räis, perefirma DeepNorth juhatuse liige ja investor. Põhiroll äris on siiski tema rootslannast abikaasal Maria Mathilda Matejićil, kes toimetab nii ahju juures kui ka leti taga.
Tartus Aparaaditehase kompleksis Trikster Tihase kohvik-restorani pidanud ettevõte läks jõulude eel pankrotti. Restorani juhi ja omaniku Mai-Riin Härmaste sõnul ei lasknudki kriisid söögikohta nelja aasta jooksul käima tõmmata.
Juhtimistreenerist toitlustusäri pidaja Tiia Schmidt lahkus viis aastat tagasi suurettevõttest palgatöölt, et asutada tervislikke ja puhtaid toite pakkuv kohvik. Naise jaoks oli toitlustusvaldkond võõras, mistõttu ka ettevõtluse algus konarlik, kuid eneseusku ta ei kaotanud ja nüüd on kohvikust saanud populaarne toidukoht.
„Saime aru, et nii ei saa elada, peame midagi muutma,“ räägib vaid ettetellimisel töötava restorani Lahemaa Kohvikann juhataja. 17 aastat tagasi valis ta koos abikaasaga välja Eesti, söögikoha töö aga korraldasid endale mugavamaks, sealjuures raha kaotamata.
Turistid kiidavad Tallinna vanalinna hubasust, keskaegset ilu ja hästi hoitud postkaardivaateid. Kuid selle kaardil on ka musti plekke – mahajäetud või kasutamata iidseid ehitisi. Delovõje Vedomosti selgitas välja, kellele lagunevad hooned kuuluvad.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.