„Linn ei taha meie raha vastu võtta, tahab ainult kulutada.“ Läheb lammutamiseks

Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd nendib, et linna vaatest on kõige kriitilisem linnaosa Põhja-Tallinn, kuhu kolib mõnekümne aasta jooksul prognooside järgi juurde 40 000 inimest.

Viimased kümme aastat on pealinlased jooksnud tormi Kalamaja asumi korteritele ja arendajad andnud endast kõik Haabersti linnaosas. Lähitulevik lubab populaarsust uutele piirkondadele.

Endoveri äripindade arendusjuht Olari Vokk ütles, et Põhja-Tallinn on veel suuresti äridele avastamata maa. „Äritegevuseks on tohutu potentsiaal, kui vaadata, kui palju inimesi piirkonnas elab ja kui vähe on teenuseid, mida saab kohapeal tarbida,” rääkis ta.

Praegu on Kalarand pealinna moodne piirkond, kus iga maatükk on arendajatele kulla hinnaga. Kuid veel 20. sajandi keskel oli see asum kuulus eelkõige sellele nime andnud toote poolest, mis oli kala. Ja iga siinne elanik teadis venelastest ettevõtjate Malahhovite perekonda, keda peeti tõeliste Tallinna kilude saladuse hoidjateks.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.