Äntu mõisast tulevad Eesti esimesed mahekanaliha valmistooted

Juba jupp aega enne 2018. aastat, kui Äntu mõis uue omaniku sai, mõlkus selle tulevasel omanikul Lauri Bobrovskil mõtteis mahebroileri kasvatamise ja väärindamise idee.

“Munadega on meil praegu kehvasti, sest meil ei ole neid nii palju pakkuda, kui soovitakse osta,“ ütles mahemune tootva Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski.

Väike-Maarja külje all asuv Äntu mõis on Eestimaa kanapidajatele olnud tuttav nimi ja koht juba veerandsada aastat. Sealsed kanad on alati olnud hinnas nende seas, kes soovivad 10-12 siblijat omale koju viia või ka suurema hulga teise ringi munejatega oma äri ajada.

Kolmapäevases Pealtnägija saates avaldatud kaadrid sellest, kui kohutavates tingimustes peetakse Eesti suurtes munatööstuses kanu, jahmatas vaatajaid ja ajas ilmselt paljudel munaisu ära. Äntu mõisas mahekanu pidav Lauri Bobrovski sõnul võiks praegust olukorda ära kasutada ja öelda, et ostke kõik mahemune, aga vajalik on vaadata laiemat pilti.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.