Priit Humal pakkus abilinnapeana Tartu raha suunamist Bigbanki
Endine abilinnapea Priit Humal suunas linna rahandusosakonda ettepaneku, et Tartu linn võiks avada konto erakonnakaaslasele Parvel Pruunsillale kuuluvas Bigbankis ja hoiustada seal oma raha, selgus täna Humala ja Pruunsilla kohtuprotsessil kõlanud tunnistaja ütlustest.
Tartus endise rahandusala abilinnapea Priit Humala ja ettevõtja Parvel Pruunsilla üle peetaval kohtuprotsessil on käinud sel nädalal tunnistajatena ütlusi andmas riburidamisi linnavalitsuse töötajad. Nende jutust on välja joonistunud, et 2021. aasta novembris kohalike valimiste järel abilinnapeaks saanud isamaalane Priit Humal suhtus linna rahakoti valitsemise detailidesse kirglikumalt kui tema eelkäijad.
Kohtu all oleva suurärimehe Parvel Pruunsilla kaitsja Paul Keres taotles asja lahendava kohtuniku taandamist, heites talle ette näilist erapoolikust ja liiga kärmelt süüdistuse väidetega nõustumist. Oma tahtmist Keres ei saanud.
Ajakirjandus peab aitama tagada, et ühiskonnas säiliksid võrdsed võimalused nii äris kui poliitikas. Et oleks aus konkurents ega võrsuks korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Parvel Pruunsilla käsitsi oma märkmikku tehtud ülestähendused Isamaa siseelu korraldamisest ja telefonivestlused poliitikutega annavad harukordse sissevaate suurärimehe mõttemaailma ja kinnitust sellest, kus on erakonnas jõuõlg.
Suurärimees Parvel Pruunsilla kaitsjatel ei õnnestunud istungit Pruunsilla ja Isamaa poliitikute kirjavahetuse uurimise ajaks kinniseks kuulutada, väites, et see rahuldab põhjendamatult avalikkuse huvi.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.