Äripäeva mõjukohad avalduvad peamiselt toodetes ja teenustes, kuid mõõdame ka büroopinna CO2 jalajälge. Suurim saaste pärineb konverentside korraldusest ja tehnoloogiakuludest.

- Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk, Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ja Kestlikkusuudiste juht Karmen Laur
- Foto: Andras Kralla
Äripäev on kestlikkusteemadega tegelenud kolm–neli aastat, neist süvitsi viimasel kahel aastal. Kestlikkuse eesmärgid on kirjas ka äristrateegias. “Ettevõtte poolt vaadates on kaks poolt, mis on mõlemad meile olulised. Üks on see, kui kestlikud me ise oleme täna, ja teine pool on see, kuidas me suudame kaasa aidata kõikidel Eesti ettevõtetel kestlikud olla,” ütles Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäev avas Kestlikkusuudiste teemaveebi. Kellele ja miks? Mida on uuest uudisveebist oodata?
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.