Juhiks tänu pandeemiale: “Muidu seda võimalust poleks olnud”
Keset pandeemiat Harju Elektri juhtimise üle võtnud Tiit Atso nõustub, et sai juhiks paljuski koroonapandeemia tõttu. Eelkäija ehk 20 aastat ettevõtet juhtinud Andres Allikmäe pärandas talle suured kingad, aga Atso võttis oma kingad kaasa.
Kümnend tagasi Harju Elektrisse tööle läinud Tiit Atso piidles ettevõtet juba varem, pisiaktsionärina, ja sai 2020. aastal ettevõttes juhtohjad haarata.
End kehvaks karjääriplaneerijaks pidav Eesti ühe olulisema eksportööri, elektroonikatööstuse Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar ütleb, et ei tahtnud esialgu juhiks saada. Oma valikute juures toob ta esile tutvusvõrgustikku, sest neil võib juhi otsustele olla määrav mõju.
Suur ja lõpuks ettevõttele kalliks maksma läinud projekt õpetas pikaajalisele IT-ettevõtete juhile Anneli Heinsoole vähem läbi seinte minema. "Sain hea õppetunni, kuidas üks arendusprojekt kunagi toimida ei tohi," rääkis Heinsoo.
Kuigi Eesti ühe tähtsama eksportööri, elektroonikatööstuse Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar kasvas suurtööstuse juhiks samm-sammult läbi organisatsiooni, peab ta end kehvaks karjääri planeerijaks.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.