Politsei teeneteristi kavaler Kristi Rist teeb oma tööd südamega

„Kui olen mõne paha peale sattunud lapsega pikemalt tegelenud ja näen ema lihtsat tänu,“ tõi Kristi näite. „Või kui näen, et lähisuhtevägivalla all kannatanud naine ja lapsed on saanud meie osaluse abiga mürgisest keskkonnast välja murda ja lastel on jälle turvaline,“ kirjeldas hinnatud politseinik.

„Julgen öelda, et pool piirkonnapolitseiniku tööst ongi sotsiaaltöö,“ märkis Kristi, viidates kaks aastat tagasi rakendatud uuendusele, kui noorsoopolitseiniku ülesanded anti piirkonnapolitseinike kanda. Lapse suitsetamise või narkootikumide tarvitamise eest lihtsalt vanemale rahatrahvi määramine on ajalukku vajunud ja paha peale sattunud laps üritatakse õigele teele suunata „mittekaristuslike vahenditega“. See aga tähendab, et piirkonnapolitseinik tegeleb selle lapse ja tema perega pikemalt, mõnikord lausa pool aastat.

„Laps peab saama aru, et tema ise vastutab,“ põhjendas Kristi. Otse teolt, näiteks poevarguselt tabatuna saadetakse väike pikanäpumees vabandama. Kui suitsu kimuv laps on juba sõltuvuses, suunatakse ta suitsuvabasse kabinetti, narkootikumidega kimpus olevad alaealised vajavad ja saavad pikemalt tuge ja kontrolli ning on politsei vaateväljas kuus kuud. „Kui ta selle poole aasta jooksul suudab puhtaks jääda, on meie töö eesmärk täidetud,“ sõnas Kristi.

Enda lapsepõlve ja kooliaega meenutades hakkas teeneteristiga pärjatud politseinik muigama. „Olin oma vanematele ja õpetajatele paras peavalu,“ nentis Kadrinas kasvanud Kristi. „Kui koolis oli sekeldusi, tuli minu nimi samuti lauale,“ tunnistas ta.