Lõplikult selgeks: mida teha, et riik sulle võlgu jäänud firmat ära ei kustutaks
Äripäev kirjutas oktoobris ettevõtjast, kes avastas, et riik on tema firmale võlgu jäänud ettevõtte registrist vahepeal ära kustutanud. Justiitsministeeriumi ametnikud kinnitavad, et pärast tänavu tehtud seadusemuudatusi enam sellist asja juhtuda ei saa.
Selgelt võlgades ja nähtava varaga ettevõtet enam kustutada ei saa, rääkisid justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets (vasakul) ja kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe (paremal).
Foto: Andras Kralla
“Ma tahaks näha, et pangale on keegi kaks tuhat eurot krediitkaardiga võlgu ja siis riik kustutab selle ära. Seda ei juhtu mitte kunagi,” torkas vee- ja kanalisatsioonitorusid müüva Infralinki juhatuse liige ja osanik Raido Pomerants oktoobri alguses. Ta imestas, kuidas sai kohus kustutada talle võlgu jäänud ettevõtte Skilful, kellelt ta oli kohtu kaudu võla välja nõudnud ja nõude juba ka kohtutäiturile andnud.
Kui ettevõtja Raido Pomerants hiljuti äriregistrisse oma firma pikaaegse võlglase nime sisse lõi, selgus, et riik on talle võlgu jäänud ettevõtte vahepeal ära kustutanud.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.