Pea veerand kõikidest vastajatest teab oma tutvusringkonnas kedagi, kes saab ümbrikupalka, ümbrikupalga saajatest ligi kaks kolmandikku märgib, et see on tööandja algatusel. Levinuim on ümbrikupalk ehituses.
Pilt maksuameti kontriollreidilt viis aastat tagasi.
Foto: Andras Kralla
Ümbrikupalgast teadjate osakaal on aastatega aeglaselt vähenenud, märkis maksu- ja tolliamet, eelmise aastaga 1 protsendipunkti võrra. 24% kõikidest vastajatest teab tutvusringkonnas mõnda ümbrikupalga saajat, kusjuures 4% teab oma kohe paljusid leidis uuring.
Varimajanduse osakaal Lätis vähenes eelmisel aastal vaid 0,1 protsendipunkti võrra ja ulatub 26,5%ni sisemajanduse koguproduktist, tutvustas uuringut Stockholmi Kõrgema Majanduskooli Riias direktor Arnis Sauka eile toimunud konverentsil.
Valitsuse soov drastiliselt muuta olemasolevat maksupoliitikat jääb paljude sektorite vaates lühinägelikus ning toob kaasa maksubilansis pigem kasvava puudujäägi, kirjutab Hestia Hotel Groupi tegevjuht Kaisa Mailend.
Möödunud aastal sai Eesti ümbrikupalga tõttu maksukahju 97,4 miljonit eurot, mis on suurusjärgu võrra suurem kui salasigarettide või -alkoholi maksukahju. Suhtumine ümbrikupalka on aga aasta-aastalt muutunud taunivamaks.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.