Fermi Energia tuumajaama ehitamisest: inimesed on mures tuumaekspertide vähesuse ja jäätmete pärast
Eestimaalaste suur vastuseis tuumajaamale on pigem müüt, küll muretsetakse selle pärast, kas meil on piisavalt tuumavaldkonna eksperte ning mis saab tuumajäätmetest, ütles Fermi Energia juhatuse liige ja keskkonnajuht Diana Revjako.
Diana Revjako Kunda tsemendimuuseumis pressibriifingul tänavu 17. aprillil.
Foto: Dmitri Fedotkin/ERR/Scanpix
„Võrreldes põlevkivienergeetikaga on erinevad keskkonnamõjud (tuumaenergia puhul - toim) küll tohutult väiksemad, aga vajavad siiski erakordset tähelepanu ja hoolt,“ sõnas Revjako, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Äripäeva sõsarleht Delovõje Vedomosti kaardistas Ida-Virumaal hiljuti avatud või lähiaastatel rajatavad tehased ning jõudis ootamatu järelduseni: piirkonda kavandatakse rohkem töökohti, kui on hiljutiste kurikuulsate sulgemiste tagajärjel kadunud.
Üks oluline etapp mis tahes suuprojekti õnnestumises on kohalike elanike kaasamine, kus seni on Eestil ette näidata hulk ebaõnnestumisi tselluloosivabrikust Nursipalu harjutusväljakuni.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.